Eesti loodusmaali suur ülevaade Tartu Kunstimuuseumis ({{commentsTotal}})

Tartu kunstimuuseumi näitus
Tartu kunstimuuseumi näitus "Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal" Autor/allikas: Tartu kunstimuuseum

"Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal"

Kuraatorid: Reeli Kõiv, Tõnis Tatar
Tartu Kunstimuuseum, 28. juuni 2013 - 31. jaanuar 2014

Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas on avatud kahte korrust hõlmav maastikumaali ülevaade "Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal". Milles võiks seisneda Eesti kunsti eripära teiste rahvaste, näiteks vene, saksa või prantsuse kunstiga võrreldes? Kas meie kunstis leidub midagi, mille poolest Eesti kunst teiste maadega võrreldes välja paistaks – miski, mida siinmail on harrastatud rohkem ja paremate tulemustega kui mujal? Näitusega "Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal" esitavad koostajad Tõnis Tatar ja Reeli Kõiv ühe võimaliku vastuse sellele küsimusele, leides, et eesti kunsti ajalooliselt kõige säravam, autentsem ja väärtuslikum osa võib seisneda kodumaa looduse elamuslikus edasiandmises.

Eesti loodusmaali järjepidev traditsioon ulatub tagasi Konrad Mäe kui meie säravaima maalikunstnikuni. Näitusevalikusse on haaratud 60 autorit ja enam kui 100 aastat eesti kunsti ajalugu alates Julie Hagen-Schwarzist kuni Anna Hõbemäeni. Tavapärase stiililise, koolkondliku või kronoloogilise printsiibi asemel on näitus üles ehitatud emotsionaalse rännakuna läbi Eestimaa looduse vormide: avasaali pimedast metsasügavusest, üle lagendike ja rabade, jõgedest ja järvesilmadest möödudes, avaraid panoraame silmitsedes, jõutakse lõpuks rannikule ja mere äärde. Eksponeeritavates maalides on tuntav inimese ja looduse vaheline esteetiline ja emotsionaalne side, kunstniku imetlus ja tundeliigutus looduse suhtes.
Erinevates laadides teostatud maastikupilte publikuni tuues tahame ühtlasi osutada tõsiasjale, et Eestimaal on tänaselgi päeval küllaldaselt paiku, kus võib kogeda ehedat ja ülevat looduselamust, nagu see on inspireerinud kujutama nii mineviku kui kaasaja kunstnikke. Väljapaneku koostajate lootus on, et näitus tuletab vaatajale meelde, et kodumaa looduse näol on meie kõigi käeulatuses ammendamatu meeleülenduse, rahu ja lohutuse allikas.

Näitusel on esindatud järgmised autorid: Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Gerhard von Rosen, Hugo Lepik, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Paul Burman, Roman Nyman, Märt Pukits, Johannes Einsild, Johannes Võerahansu, Karl Pärsimägi, Eduard Timbermann, Villem Ormisson, Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Elmar Kits, Alber Kesner, Juhan Nõmmik, Eduard Kutsar, Linda Kits-Mägi, Karin Luts, Alfred Kongo, Albert Anni, Elmar Leppik, Ellinor Aiki, Arnold Alas, Arne Miikmaa, Luulik Kokamägi, Aleksander Suuman, Johannes Saal, Lepo Mikko, Richard Sagrits, Juhan Pütsepp, Richard Uutmaa, Kalju Nagel, Lüüdia Vallimäe-Mark, Henn Roode, Johannes Uiga, Konstantin Süvalo, Viktor Karrus, Varmo Pirk, Valdur Ohakas, Lola Liivat, Lembit Sarapuu, Olga Terri, Leili Muuga, Olav Maran, Peeter Mudist, Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Jüri Palm, Aili Vint, Toomas Vint, Kristiina Kaasik, Imat Suumann, Peeter Allik, Eda Lõhmus, Jan Tammik, Hermes Sarapuu, Anna Hõbemäe. Teosed pärinevad Eesti ja Tartu kunstimuuseumi ning Tallinna Kunstihoone kollektsioonidest ja erakogudest. Näitusega kaasnevad  publiku- ja haridusprogrammid.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Tartu Kunstimuuseum



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: