ARVUSTUS: Uues kunstisaates räägitakse asjast ({{commentsTotal}})

Merike Estna esimeses saates
Merike Estna esimeses saates "Meie aja kunst" Autor/allikas: ERR

Täna oli ETV2-e eetris esimene osa uuest kunstisaatesarjast „Meie aja kunst“. Voolujooneline programm andis peaaegu et päris adekvaatse pildi esimesest ohvrist, maalikunstnik Merike Estnast.

Sarja autor on Maria Arusoo, kes teletööst vabal ajal juhib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskust (KKEK) ning režissöör Erle Veber, kes ongi püsivalt selle ameti peal. 

Nagu ütles Mariina Mälk saate esilinastusel KKEK-is, on Rahvusringhäälingus saabunud kunsti jaoks paremad ajad: aastal 2011 oli eetris lühivorm „Päeva kunstitöö“, veel on käimas „NO99 Kunstikool“ ja nüüd siis „Meie aja kunst“.
Tõepoolest, kunstiavalikkus on oma saadet oodanud pikalt, sest muudes kultuurisaadetes kipub kunst ikkagi marginaalseks jääma. Uus saade koosneb 12 osast ja on eetris kolmapäeviti kell 21.30 ETV2-s.
Igas osas võetakse vaatluse alla üks kunstnik või rühmitus. Tänases saates tutvusime Merike Esna loomingu telgitagustega, edasi on oodata sissevaateid Mark Raidpere, Flo Kasearu, Edith Karlsoni, Tõnis Saadoja, OÜ Visible Solution'i, Jaanus Samma, Marge Monko, Dénes Farkasi, Kris Lemsalu, Paul Kuimeti ja Erki Kasemetsa tegemistesse.
Kunstnikevalik hõlmab päris esinduslikku nimekirja noortest ja edukatest kaasaegsetest kunstnikest, sekka ka mõni veidi vanem ja vähem ambitsioonikas. Temaatika on siiski mitemkesine, sest see seltskond esindab küllaltki erinevaid kontsepte ja loojapositsioone.
Elavaid klassikuid ega põnevaid külahulle ei ole ja ei peagi olema – nende konkreetsete autorite selles konkreetses sarjas, mis kestab kevadeni. Mõnes järgnevas kunstisaates, ja hoidkem pöialt, et neid ikka tuleks, on kindlasti teistmoodi valik.
Saate ülesehitus mõjub esmapilgul väga koduse ja isegi suvalisena. Kaamera jälgib kunstniku askeldusi ateljees ja salvestab tema justkui juhuslikku juttu. Saatejuht ei püüa peituda kaadri taha ega seisa ka nagu puuslik mikrofoniga keset pilti, vaid sulandub loomuliku osana ateljeekeskkonda – vahepeal lebab, teinekord jalutab suvaliselt kaadrist välja. Traagelniidid on meelega paistma jäetud ja see sobib, toob kunsti kõrgustest, kus paljud arvavad selle olevat, maa peale ja inimestele lähemale.
Tekst on saatejuhi, kunstniku ja vahepeal ka kõrvaltegelaste vaba vestluse vormis, ilma ahistava intervjuuformaadita, ometi suunatud, sest räägitakse kokkuvõttes ikkagi asjast. Nii on ka teiste saate komponentidega. Visuaal juhib meid osavasti läbi käsitlevate teemade, antud juhul siis kunstniku erinevate loominguetappide ja tööprotsessi staadiumite.
Tausta avamiseks on olemas ka kunstiteadlase sõnavõtt, antud juhul Rebeka Põldsami suust, kes heidab käsitletavale teemale professionaalse kõrvalpilgu. See kohustuslik kunstisaadete element on lahendatud kavalalt, teadlane ei etle pikalt kaadris, vaid on lükitud liikuvale lindile vaheldumisi kõnealuse kunstniku teoste reprodega.
Story on üles ehitatud peaaegu et Hollywoodi reeglite järele – sissejuhatusele järgneb peagi ka intriig, väike draama. Selles episoodis oli põnevuselisajaks tehniline probleem – nimelt oli filmitud, kuidas Estna paneb Viljandi Gümnaasiumisse üles oma hiiglaslikke töid ja poole peal selgub, et lõuend lokib. Kuidas nüüd kangelane käitub, mida otsustab, kas asuda võitlusse või loobuda? Kas kõrvaltegelased osutuvad pahadeks või headeks?
Noh, tegelikult me lõpuks neile küsimustele vastust ei saanudki, kuid olgem ausad, ega see ei olnud ka Hollywoodi film, mis peaks ilmtingimata hästi lõppema. Küll aga saime päris hea ettekujutuse Merike Estna kunstnikupositsioonist, töömeetoditest ja taotlustest. Ja see oligi eesmärk.
Liigset infot selles saates ei ole. Kui midagi puudu jääb, siis ehk ootaks siiski veidi rohkem tausta. Võib-olla täielikul kunstivõhikul on tõesti ükskõik, kus on saate peakangelane õppinud ja millised on tema suuremad institutsionaalsed saavutused, kuid natuke teadlikumale vaatajale oleks taolised seosed konteksti loomiseks siiski kasulikud.
Samuti ei pruugi kogu publik olla kursis sellega, mis inimesed need veel seal kaadris askeldavad. Pikalt ja sisukalt pajatas Estnast näiteks Kaido Ole, kelle all oli küll hetkeks tiiter, kust saime teada, et ta on kunstnik, kuid tegelikult oli ta ju ka Estna õpetaja – see seos andnuks jällegi natuke lisatausta.
Kokkuvõttes tundub, et selline saade võiks ju küll oma missiooni täita, ehk siis suurendada rahvahulkades mõistmist ja mõistvust kaasaegse kunsti suhtes. Loodame, et massid saate ikka ETV2-st üles leiavad.



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.