Rahvamuusikute ringreis lõppes Tallinnas Salme kultuurikeskuses ({{commentsTotal}})

Pärimusmuusika heliplaatidele jäädvustamise kõrval organiseeris August Pulst (esireas keskel) aastatel 1922-1936 külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti
Pärimusmuusika heliplaatidele jäädvustamise kõrval organiseeris August Pulst (esireas keskel) aastatel 1922-1936 külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti Autor/allikas: uuseesti.ee

August Pulsti 125. sünniaastapäevale pühendatud rahvamuusikute ringreis lõppes eile õhtul Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Seljataha jäi kokku üheksa menukat ühisesinemist publikust täidetud saalides

Alates 15. jaanuarist toimusid ringreisi kontserdid Märjamaal, Toris, Karksis, Värskas, Moostes, Haanjas, Kadrinas ja enne Tallinna veel Aruküla rahvamajas. Igakordseteks esinejateks olid Lauri Õunapuu (rahvalaul, torupill, väike kannel), Krista ja Raivo Sildoja (viiul ja hiiu kannel), Õie ja Maarja Sarv (rahvalaul), Ants Taul (torupill, lõõtspill), Harri Lindmets (külakannel, lõõtspill), kaasa tegid parimad kohalikud muusikud. Kontserdile lisandus August Pulsti mälestusraamatu esitlus ning rändnäitus ja simman. Enamus esinejaid olid pärit Võru ja Põlva maakonnast.

31. jaanuari keskpäeval esitles koostaja ja autor Krista Sildoja August Pulsti mälestuste raamatut „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale“ ka Solarise „Apollos“ Tallinnas, abiks olid Harri Lindmets külakandlel, Ants Taul lõõtspillil ja Lauri Õunapuu lauljana. Kahjuks oli selle väga huvitava ürituse nautijaid vähevõitu, just muusikainimeste hulgast, aga kuuldavasti oli kontsertidel ja simmanil maakondades kõikjal palju rahvast kohal. Nii nagu ringreisi peakorraldajaid oli Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, nii on ka mälestuste raamat välja antud muuseumi tiiva all ning on sealsamas, nagu ka raamatupoodides, müügil.

Krista Sildoja tehtud suurt uurija-, teadlase- ja asjatundjatööd raamatu koostamisel tuleb väga kõrgelt hinnata. Tal on selleks juba olnud ka varasem suur kogemus. Köitel on juures CD „Helikaunistustega raamatule“, plaadilt ja raamatu teksti juurest QR-koodidega kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti ja ka lauldi. Krista Sildoja ise on praegu ainulaadse Mooste Rahvamuusikakooli direktor Põlvamaal.

3. – 5. veebruarini on Solarise keskuses „Apollo“ raamatupoodi sisenemisel eksponeeritud sama Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus, mis oli kaasas ringreisil ja mis tutvustab Eesti kunstniku, vanavarakoguja ning muuseumientusiasti August Pulsti (1889 - 1977) elu ning mitmekesist tegevust

Toimetaja: Tõnu Pedaru



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: