Nädala intervjuu. Raul Saaremets: mul on lauljatega vedanud ({{commentsTotal}})

Raul Saaremets.
Raul Saaremets. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tänaste ordenisaajate seas on Raadio 2 õhtuse vööndi vastutav toimetaja ja saatejuht, Mutant Disco üks vedajaist, plaadifirma Porridge Bullet üks juhte, Röövel Ööbikust ja Ajukajana tuntud muusik Raul Saaremets. 

Raul, palju õnne! Kuidas on, aastakümnetepikkune töö muusikuna ja muusika edendajana on vilja kandnud ja Valgetähe 5. klass käes. On ikka õnnis tunne ka?

No pigem ikka, et ah-mis-nüüd-mina-tunne. Alavaäärsuskompleks ei lase väga laiata siin. President on meil vinge muidugi.

Alaväärsuskompleksiks pole põhjust. Artistinime Ajukaja all on sul toimunud tõeline läbilöök. Alustasid aastate eest magamistoaprojektina, oma lõbuks muusikat tehes, seda tasapisi oma settidesse põimides, välja sa tükk aega midagi ei andnud. Nüüd on sul oma osalusega plaadifirma Porridge Bullet, mis levib üle Euroopa, Ajukaja lugusid lastakse BBC-s jm, ilmunud on mitu vinüüli, koostööd Andrevski ja Maria Minervaga... Kas see on kõik juhtunud samm-sammult, või tuligi isu asjaga rohkem tööd teha ja laiemalt kõlada?

Töö ikka. Ma arvan, et käekiri on mul ammu välja kujunenud, küsimus on pigem olnud vormistamises. Andrevskiga on meil selles mõttes suurepärane koostöö. Ta on paljuski pedant, mina olen aga lohakas ja laisk. Minule on tähtis, et funk oleks sees, aga see et see nn funk ka hästi kõlaks, seda ma naljalt ilma Andrevskita ei suuda. Neid oskusi mul pole.

Mariaga koostöö on samuti põnev. Minu arust on tal fantastiline meloodiataju ja ta kirjutab meeletult ägedaid tekste. Mul on lauljatega üldse vedanud: Tõnu Pedaru, Maria Juur, Mart Avi - kõik intelligendid ja ülimalt põnevad tekstikirjutajad.

Kas Ajukaja muusika hea vastuvõtt Inglismaal üllatab sind?

Ajukajana ei saa ma kedagi teist süüdistada, Ööbikuga on mul see võimalus olemas. Edu Inglismaal on loomulikult meelitav, aga mitte nüüd out of the blue üllatav - me teeme siiski suht ägedat musa, eks ole.

Teete küll. Kuidas sündis ja kuidas toimib plaadifirma Porridge Bullet?

Plaadifirmas on lisaks minule veel vennad Nestorid ja minu poeg. Kõrvaltvaataja jaoks tegeleme puhta snobismiga - üllitame muusikat ainult vinüülil. Meil on üksikud edusammud, aga väga suur töö ootab meid veel ees. Plaadifirma kui niisugune on iga muusikarmastaja unistus.

Selline sähvatus välismaal on sul teist korda juba ju: Röövel Ööbik oli ka üle 20 aasta tagasi otsapidi maailmas, tänu John Peelile jne. Mis nüüd teisiti on, arvestades aegu ja kombeid, musaäri ja meelelahutusmaailma?

Huvitav küsimus ja teema, mis vääriks eraldi jutuajamist.

Peeliga esimene kokkupuude toimus ajal, mis oli veel vene - siis oli ikkagi tunne, et terve maailm läks äkki sinu ees suure pauguga lahti. Kui Peel meid esimest korda mainis, pidin erutusest minestama. Ehk siis isiklikus plaanis pole need kaks ajahetke võrreldavad.

Samas mõeldes, milline pöörane hulk informatsiooni tänapäeval liikvel on, siis seal nii-öelda pinnal korra virvendada on kah, usun, saavutus.

Ja teist korda sa lööd välismaalasi, ütleme inglise keelt kõnelevaid inimesi, nimega. Algul neli ö-d, nüüd kaks j-i. Tihti inglisekeelsed raadiosaatejuhid ei oskagi hääldada: Eidžukeidža? Või jätavad hääldamata ehk nimetamata, seda on ka juhtunud ju. Peaks häälduse sulgudesse panema, mingi õpetuse plaatidega kaasa andma?

No vot, Valdur Mikita võiks rääkida nüüd, miks see nii on. Lausrumalus muidugi võtta artistinimi, mis rahvusvaheliselt on hääldamatu, kui nüüd professionaalselt teemale läheneda. Aga viimane ma paraku ju pole.

Eile ilmus Ajukajalt koos Maria Minervaga uus video "C U Again". Ilus, lihtne ja ütleks, mitte-edev video. Kuidas see sündis ja kuhu see välja võiks jõuda?

Sündis nii, et Maria sattus hetkeks koju käima ja siis panime keeled põske, kutsusime paar iPhone'iga sõpra kaamerameesteks ja hiljem lõikas Margit Korbe selle kokku. No kuhu ta ikka jõuab. Ütleme nii, et jõuab ennast mitte liiga tõsiselt võtvate inimeste südametesse.

Aga tagasi päevasündmuse ehk ordeni juurde. See on vist üks väheseid ametlikke tunnustusi Eestis, kui mitte esimene, asjale, mida sa oled vedanud 25 aastat: klubikultuur, tantsumuusika. Näitab see midagi? Et nüüd, elunäinud inimesena, pole sa enam alternatiivmees? Klubimuusika staatus on muutunud?

Olen ikka alternatiivimees, küll on kole sõna. Klubimuusika on tänapäevaks lihtsalt väga kaubandusliku vormi võtnud. Mind paeluvad endiselt igasugu allhoovused ja eksperimentaalsemad ning uuenduslikumad suunad.

Kas paned ordeni järgmisel Mutant Discol rinda ka - või siis mõnel pidulikul puhul? Oled sa selle etiketiga kursis?

Etiketiga pole täpsemalt kursis, aga kindel on see, et niisama eputama ei hakka. Come on!

Vabandust provotseeriva küsimuse pärast. Mis võiks Eestis olla teisiti? Aga mis on eriti hästi?

Teemad, mis mind marru ajavad, on rassism ja homofoobia - ühe sõnaga, idioote on Eestis palju. Samuti ärritavad igasugu kolkapatriotism, võõraviha ja nõukogude aja ihalus. Viimane on õnneks taandumas. Aga muidu on väga hästi kõik ju. Loodus on meil imeline. Kuigi kurat, šaakalid lasti maha. Lollakad.

Lisaks raadiotööle ja muusikutegevusele ja plaadifirmale oled siiani aktiivne DJ ja üks Mutant Disco vedajaist. Mis hoiab sind käimas? Öösiti väljas, ma mõtlen? See on jube raske ju füüsiliselt. Ja mõnikord peab ise ka kaasa pidutsema. 

Harjutamine teeb meistriks. Üldiselt mulle selline kergelt vintis olek on elulemmik - ei tule igasugu lolle mõtteid pähe, aju puhkab.

Noor rõõsk 2014 on sul juba nii hea aasta, et mida edasi üldse, kui heaks minna saab? Mis on plaanid? Euroopa tuur?

Ainuke konkreetne plaan on muusikat teha, seda küll. Muu nimel ma ei pinguta, tuleb, siis tuleb.

Tänud! Õnne jälle!



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.