Lugemissoovitus: Bolano "Metsikud detektiivid" ({{commentsTotal}})

Roberto Bolano
Roberto Bolano Autor/allikas: Vimeo

Roberto Bolano

"Metsikud detektiivid"

Tõlkinud Klaarika Kaldjärv

Sari "Ajavaim"

Koolibri

Tšiili kirjaniku Roberto Bolano üht tähtsamat romaani, mis Klaarika Kaldjärve täpses, tundlikus tõlkes õnneks eelmisel aastal eesti keeles ja ühes ärksaima valikuga tõlkekirjandusesarjas "Ajavaim" ilmus, on raske millegagi võrrelda. Ühest küljest on see nii ladinaameerikalik, et euroopa mittemetsik, paratamatult tsiviliseeritud, peamiselt koloniseerimata mõistus võtab seda ka 21. sajandil vastu eksoodi plahvatusena. 

Teisalt ei ole siin pistmist maagilise realismiga, millega põnevamat ja julgemat ladina-ameerika kirjandust on juba harjutud seostama. Ei rõhu Bolano ka teistele võtetele, mida Ruth Sepp järelsõnas ka Ladina maailma kirjanduse klišeedena mainib: koloniaalhõnguline dekadents, perekonnasaagad, muinasjutulisus, folkloor, revolutsioon, erootika jne. Kõike seda isegi on, aga näiteks erootika on madaldatud millekski ülimalt triviaalseks ning esitatud nii ebaromantilisena, et lugejale on kohe selge: peateema kõrval on see tähtsusetu, pelk füüsiline jant vaimsete pürgimuste kõrval. 

Mis siis on 20. sajandi ühe suurima Ladina maailma kirjaniku Bolano mahukas, ligi 700-leheküljelises romaanis tähtis? Kirjandus. Aga mitte kuidagi heroiseeritud tasandil, oo suur kirjasõna, kunst päästab jne, vaid pigem eksistentsialistliku ängi, kaduvuse ja tumeda paratamatuse võtmes. Kirjandus on raamatu tegelaste ja autori jaoks olemise viis, teisiti ei saa, aga selles viisis pole ka midagi ülendavat iseenesest. Nii teose peategelaste Arturo Belano ja Ulises Lima elud kui kirjaniku enda elu raamatu kirjutamise ajal olid lagunemas ja meile ei anta isegi vastust, kas kirjandus oli aine, mis üldse midagi koos hoidis, või just kirjandus see lagundaja oligi. Seda vastust ei olegi, see on lugeja enda otsustada, kui tähtsaks ta raamatut, nii seda konkreetset romaani, kui ilukirjandust üldse, peab. Bolano elas ja töötas printsiibil, et nii või naa on vastused kirjanduses - järelikult on isegi küsimuse asetus vale, paigutatud tühjale kohale.

Bolano loodud Noa laeva pääsevad need lugejad, kes järgivad autori põhimõtet "kõik või mitte midagi", ometi pole garantiid, et see laevuke kuhugi välja jõuaks või pinnale jääks, sest teose tegelased on pidevas liikumises, näiliselt kaootilises, sisimas aga minnakse ideaalide järele läbi vere ja üle laipade, sõna otseses mõttes, nii et taaskord, mitte midagi ei õilistata. Metsikud detektiivid ajavad esmalt utoopilist ja radikaalset vistseraalrealistliku luule asja, hiljem otsivad kadunud luuletajat Cesarea Tinajerot, sekka segaseid seiklusi kümnetest maadest ja eri kümnendeist, nii võib öelda peategelaste, kirjanike kohta, nagu öeldakse alkohoolikute kohta, et põhjuse leiab alati. Põhjuse fanatismiks. Samas, kui igasugune mittefanatism on veel suurem hullus, miks satub hullumajja Joaquin Font, kes üritas olla normaalne. 

Kolmandaks ületab "Metsikud detektiivid" ladina-ameerika ja üldse maailma moodsa kirjanduse kõik piirid: nii geograafilised, kunstilised kui ajalised. 1998. aastal ilmunud romaan oli juba reaktsioon sellele, et postmodernism ei andnud enam vastuseid ja apokalüptiline kõigekillustatus hakkas omakorda dogmaks muutuma, Bolano kirjutab eriti postmodernistliku romaani ja lükkab selle siis rööbastele, mis valitud kunstilisest vormist ja ka omavahel lahku kisuvad: ülim iroonia ja siiras, naivistlik idealism, mis kahepeale kokku annavad just paraja tonaalsuse ja nihestatuse selles kuristiku serval kappavas romaanis.

Omaette tähenduse annab teosele veel häälte paljus: jutustavaid tegelasi on 53, nende ääretult erinevate kõneviiside ja maailmanägemuste baasil aga koorub välja Belano ja Lima meeletu, donkihhotlik odüsseia. Kuivõrd tegelased pole sageli ka kõige kainemad, jääbki lugeja otsustada, mida uskuda neist dokumentaalsetena esitatud tunnistustest, ja juba oleme jälle lõksus, kirjanduse lõksus, sest me hakkasime arutama, kas tasub väljamõeldisi uskuda, kui nende mõte on just väljamõeldistena väljendada suhtumist reaalmaailma: tõde on pigem kunstis, ütleb iga selle raamatu sõna - kui üldse kuskil.

Näitab autori meisterlikkust, kuidas selline hämara kättesaamatu eesmärgi poole plagav kõigi rännak igale poole püsib fookuses.

Kõnekas on ka fakt, et ei tooda ühtegi vistseraalrealistide loomingu näidet, raamatus ei kirjutata midagi. Kaob piir elu ja kirjanduse vahelt.



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: