Arvustus: täis valgust ja vabadust
Uus plaat
Thee Silver Mt. Zion Memorial Orchestra
Fuck Off Get Free We Pour Light On Everything (Constellation)
10/10
Lohiseva ja igimuutuva nimega (lühendagem see siinkohal SMZ-ks) Kanada post-rocki pioneeride uusim album on äärest ääreni täis valgust. Just nagu albumi nimi ka lubab. Valgust ja vabadust. Nende 7. kauamängiv on oma vanematest vendadest ehk kõige kergemini kuulatav, aga ka üks parimaid. Tõesti - kui pundi kurja geeniuse, Efrim Menuckiga, seotud projektidest on tunnustuse koore tihti röövinud Godspeed You! Black Emperor siis 2014 on kindlasti SMZ aasta.
"Fuck Off Get Free..." koosneb kuuest rajast, mis jaguneks nagu kahte plokki. Esimesed kolm lugu (kokku pool tundi!) on suuremõõtmelised ja valjud rokkpoeemid. Teine pool on oluliselt vaiksem. Kui esimene külg tekitab kaarhalli suuruse atmosfääri, siis teine vastandub sellele käest kinni hoidva intiimsusega.
Album stardib tugeva gruuviga. Kohati tundub nagu folkbänd kütaks stonerit. Parimas mõttes. Trummid on energilised ja konkreetsed – müra on jäetud ohtrate kitarriefektide ja poogenpillide kanda. Kinuvad ja plärisevad viiulid kannavad lihtsaid ent äärmiselt mõjusaid meloodiamotiive. Neile sekundeerivad vahel lausa koorilikud vokaalread, mis toimetavad graffitiloosunglike luuleridadega. Kõigele lisaks hea annus pooljuhuslikku tingel-tangelit, mis paksendab kõlapilti ning lisab (peidetult) rangele kompositsioonile spontaansust ja taevalikku ebakõla.
Antud albumi tugevaim külg avaneb kui lugeda sõnu. (Tänu Efrimi üliemotsionaalsele esitusele kipuvad arusaadavad silbid ilma näpuga järge ajamata minu ugrikõrvadest mööda kajama.) Just siinse luule jõulisus, temaatika ning kõrge tase on see, mis seob kogu albumi ühtseks tervikuks. On see, mis muusikast kantuna suudab tekitab selgroojudinaid.
Kolme reaga mingit fiilingut ei loo, aga siin olgu üks lihtne iseloomustav näide:
So goodnight vain children
Tonight is yours, the lights are yours
If you'd just ask for more, then poverty and war
Kui lähevad hinge vead meie ühiskonna elus/korralduses ning janu õigluse, aususe ja lihtsuse järele siis see album võib täitsa meeldida.
Nagu mainitud, on teine pool tagasihoidlikum. Lausa nõnda palju, et rajule rokile järgnedes on lihtne nendest paladest üle vaadata. Kuid see on petlik. Veidi tähelepanu neile on äärmiselt tasuv.
Plaadi viimane lugu lõpeb üsna ootamatult. Otsad jäävad lahti ning mõte õhku. Lähemal vaatlusel on see võte aga sihilik, lausa julge. Nimelt on see pühendatud Capital STEEZ-ile. Noorele Brooklyni räpparile, kes üle-eelmise aasta jõululaupäeval hüppas pilvelõhkuja katuselt.
Teemad on tõsised aga käsitlus tundlik ning veenev. Ning elamus saab täielik. Annan oma esimesed täispunktid sellele meistriteosele.
Vaata ja kuula neid lavalt:
Toimetaja: Valner Valme