Endises Nõmme kinos mängitakse Tšehhovit ({{commentsTotal}})

"Veerakese" osatäitjad Janek sarapson, Külli Reinumägi, Tõnn Lamp ja Raivo Rüütel. Autor/allikas: Sten Lukas

MTÜ Oma Lava ja MTÜ Von Glehni Teater koostöös etendatakse Nõmmel endise Võidu kino saalis Anton Tšehhovi novellidest põimitud lugu „Veerake”. Esietendus toimub järgmisel kolmapäeval, 23. aprillil.

Tegijate soov oli mängida „Veerakest” mõnes paigas, mis algselt pole loodud teatri tegemiseks. Endise Võidu kino üsna nukras seisus saal sobis selleks nende arvates hästi. "Korralikus ruumis oleks materjal kaotanud oma võlu, kuid siia see sobib,” arvas lavastaja Erki Aule. "Novellide tegevus toimub provintsis, millel on väärikas ajalugu. Seal on suursugusus, lihtsus, kuid sellest on jäänud vaid mälestus. Nii on ka mängukohaga. Me võime aimata, mis selles saalis kunagi oli, ja näeme, mis siin on praegu. See mängib kaasa,” lisas ta.

"Projektiteatrite puhul on mängukoha leidmine tavaliselt suur mure, sest Tallinnas on vähe sobilikke kohti, kus neil oleks võimalik teatrit teha,” rääkis Külli Reinumägi MTÜ-st Oma Lava.

Etendus on lavastatud veidi ebatraditsiooniliselt, sest tegevus ei toimu ainult laval. Publiku jaoks on istekohad saali äärtesse paigaldatud poodiumitel. "Teater on ju kaduv kunst. Me toome siia saali elu, mida siin pärast etendust enam ei ole,” rääkis lavastaja.

„Me kehastame tegelasi, kes siin elavad," lisas Reinumägi. "Mängime igal pool – saalis, laval, rõdul. Endise kinosaali puhul on väga palju mängulisi plusse. Kui tavalises teatris annab õhkkonda edasi lavakujundus, siis siin mängib tervik.”

"Veerake" räägib armastusevajadusest ning nendib, et armastus tuleb alati ootamatult, ka siis kui ta meie arvates juba ammu leitud on. Mida leitud armastusega peale hakata? Elu parimatel hetkedel oleme kõik erilised ning erakordsed, kuid äpardustes ja luhtaminekutes samasugused nagu kõik teisedki. See oli nii Tšehhovi ajal ja on nüüdki. Kui kaugele peaks sõitma, et nõrkused meid kätte ei saaks?

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on linnaosa jaoks tegemist olulise kultuurisündmusega, sest Nõmmel oma teatrimaja ei ole ja seetõttu siin iga päev professionaalset teatrit näha ei saa. „Samuti on positiivne, et pideva kasutuseta endine kinosaal leiab selliste ettevõtmiste tõttu rakendust,” lisas ta.

Kokku mängitakse kümme etendust. Novellid armastusest on dramatiseerinud ja lavastanud Erki Aule. Osades Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater), Raivo Rüütel, Külli Reinumägi ja Janek Sarapson.

„Veerakest” mängitakse Von Glehni Teatris Nõmmel, endises kinomajas turu vastas (Pärnu mnt 326). Esietendus on 23. aprillil kell 19. Järgmised etendused 24. ja 27. aprillil ning 3., 5., 6., 20., 22., 23. ja 25. mail kell 19.

Toimetaja: Tiiu Laks



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: