Niguliste altari uuringud paljastasid uusi detaile ({{commentsTotal}})

Niguliste kiriku 15. sajandil Hermen Rode töökojas valminud kuulsa kappaltari kohta käivad kõrgtehnoloogilised uuringud on paljastanud palju uut informatsiooni. Nigulapäeval 9. mail oli külastajatel võimalus tutvuda altariretaabli sees paiknevate 40 puuskluptuuri ning värskemate uurimistulemustega.

Mikroskoopiliste ristlõike analüüside tulemusel on selgunud, et altari siseskulptuuride mustad ornamendid kuldsel taustal on algselt olnud säravad asuriitsinised, vahendas Aktuaalne Kaamera.

Uuringute koordinaatori ja konservaatori Hilkka Hiiopi sõnul on põhjuseks aja jooksul toimunud keemilised muudatused. "Neid me nüüd proovimegi tuvastada koostöös Tartu ülikooli ja Analüütilise Keemia instituudiga, et mis on see must kiht, mis seal peal on," rääkis Hiiop. "Tõenäoliselt seda eemaldada pole võimalik, aga me tahame rakendada kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi ja 3D-mudeldamist, et virtuaalsel 3D mudelil rekonstrueerida altari algset väljanägemist."

Teine suurem avastus on välja tulnud piiludes maalikihi alla. Infrapuna kasutades on paljastatud põnevad alusjoonised, mis annavad infot kunstniku ideede kohta töö-protsessi ajal.

"Sealt on tulnud välja mitmed põnevad detailid, kuidas kunstnik komponeeris selle maali, aga ka sellised detailid, nagu näiteks maalingu väljal, kus Viktoril on pea maha löödud - algselt on kunstnik sinna planeerinud jõkke ka laevukesed, aga mingil põhjusel, mida me ei tea, on ta lõppkompositsioonis otsustanud nendest loobuda," seletas Hiiop.

Kuulsa kappaltari tehnilised uuringud kestavad Hiiopi sõnul veel vähemalt 2015. aastani ning restaureerimine võib tema hinnangul veel kauem aega võtta. Altari ajaloo, tehniliste uuringute ja konserveerimisprotsessiga on võimalik lähemalt tutvust teha Eesti Kunstimuuseumi koduleheküljel või töötube külastades. 17. mai Muuseumiöö raames on altari ja pühakutega võimalik tutvuda kell 20.00. ja 21.00 algavatel ekskursioonidel.

Toimetaja: Tiiu Laks



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: