Nüganen: näitlejal on soov eksisteerida Tšehhovi maailmas ({{commentsTotal}})

Vene kirjandusklassik Anton Tšehhov on kirjutanud ainult viis näidendit. Briti tänapäeva kirjanik William Boyd kirjutas kahe tema jutustuse põhjal algupärase näidendi. Esimene riik väljaspool Inglismaad, kes selle näidendi lavastab, on Eesti. Nimelt jõuab homme Tallinna Linnateatri lavale William Boydi "Igatsus".

"Igatsus" räägib loo kahest keskealisest mõisaprouast Tanjast ja Varjast, kes kutsuvad üle pikkade aastate külla oma ühise lapsepõlvesõbra Kolja. Pahaaimamatult suvitama saabunud Koljas taipab aga hiljem, et küllakutsel on ka tagamõte. Nimelt loodab Tanja, et Kolja aitab tema mõidsa laostumise äärele viinud meest, Varjal on aga romantilised ootused.

Lavastaja Elmo Nüganen ütles Aktuaalsele Kaamerale, et lavastus lähtub sõna-sõnalt Boydi originaaltekstist. "Ma püüdsin teha lihtsalt, et ma Boydi maailmanägemise, inimese nägemise ja näitemänguga vaidlema ei hakkaks," seletas Nüganen. "Aga nii palju, kui väljaspool teksti sain, kasutasin ma oma arusaamist Tšehhovist täiesti häbenemata."

Just Tšehhov mängib olulist rolli selles, et Linnateater selle näidendi ette võttis, sest tema kirjutatud näitemängudega on Elmo Nüganenil juba kokkupuude olnud. "Ma arvan, et vahel, ja täiesti põhjendatult, on näitlejal ikkagi soov eksisteerida Tšehhovi maailmas ning kuna neid näitemänge on ainult viis, siis võtsime William Boydi näitemängui appi."

Festival Headread raames viibis möödunud nädalavahetusel Eestis ka William Boyd ise, kes ütles Aktuaalsele kaamerale, et Tšehhov on tema kinnisidee ja see innustas teda kirjutama oma esimene näidend just selle klassiku jutustuste ainetel.

"Tšehhov mõistis inimese olemust väga moodsal viisil," usub Boyd. "Kuigi ta kirjutas 19. sajandi lõpul, on ta sada ja rohkemgi aastat hiljem endiselt mõistetav.  Tema tekstidest kumas alati läbi igatsus millegi järgi, mõte, et kuskil on parem - "Kui ainult, kui ainult..." Seda teemat ma ka kasutan oma loos."

Näidendi edu inspireeris Boydi aga sedavõrd, et ta otsustas kirjutada veel ühe näidendi. "Minu uus näidend, mis loodetavasti jõuab järgmine aasta Londonil lavale, on väga moderne, väga kaasaegne," tunnistas ta. "See räägib noortest inimestest tänapäeval. Kui Tšehhov on vägagi 19. sajand, siis minu uus näidend on vägagi 21. sajand."

Toimetaja: Tiiu Laks



Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Peeter Helme soovitab: raamat leiutamisest

Piret Mäeniit, Arko Olesk, "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad"
Kirjastus Tänapäev

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Tartu kunstimuuseumis uuritakse keha muutuvaid kujutus- ja vaatamisviise

Tartu kunstimuuseumis avati muuseumi rikkalikke kogusid tutvustav näitus "Kehakeeles", mis uurib keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.