Kindral Gustav Jonsoni Esimese maailmasõja aegne mõõk jõudis Viljandi muuseumisse ({{commentsTotal}})

Viljandi muuseumisse jõudis kindral Gustav Jonsoni Esimese maailmasõja aegadest pärit mõõk. Jonsoni sugulased andsid selle Viljandimaal kindrali sünnikodus üle korporatsioonile Vironia, kes omakorda annetas rariteetse mõõga muuseumile.

Rohkem kui sajandi vanune mõõk on säilinud tänu Jonsoni lähemaile ja kaugemaile sugulastele, kes seda talust tallu alles hoidsid ja peitsid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1908. aastal astus Gustav Jonson vabatahtlikult Vene sõjaväkke ja osales Esimese maailmasõja lahinguis.

"See on kallihinnaline mõõk. Ma ei väida, et see mõõk oleks Georgi mõõk, aga ta võib olla Georgi mõõgana annetatud mõõk. Sellele vastuväiteid väga palju pole," rääkis kindral Jonsoni venna pojapoeg Vesse Joonson.

Vesse Joonson soovis mõõga annetada korporatsioonile Vironia, kelle liikmed omakorda leiavad, et muuseumis saab seda paremini rahvale näidata.

"Gustav Jonson oli Vironia korporatsiooni liige juba esimestel aastatel, kui Vironia 1900. aastal Riias loodi. Tema sugulane - Vesse Joonsoni isa - oli samuti Vironia liige, kes andis pärast Teist maailmasõda Saksamaal Heidelbergis välja ajalehte Vabadus ja hoidis pikka aega väliseesti võitlustahet ja -vaimu üleval," Vironia korporatsiooni liige Marek Miil.

Gustav Jonson on olnud kindralstaabi ülema abi ja riigivanema käsunduskindral. Kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, sai temast sõjavägede juhataja. 1941. aastal ta arreteeriti ja mõrvati aasta hiljem Saraatovis. Kui Johan Laidoner kõrvale jätta, on teiste 37 esimesel iseseisvusperioodil kindrali auastmesse tõusnud meeste esemeid säilinud väga vähe.

"Kindlasti mingil hetkel võidi seda mõõka kasutada ka lahinguväljal. Kindral Jonson oli Vabadussõja ajal Eesti esimese ratsapolgu ülem. Kas ta nüüd just ülemana kusagil vaenlasi raius, seda ma ei oska öelda, aga võib-olla tema väärtus on ennekõike see, et ta on olnud esindusmõõk kindral Jonsonile. Ja me väärtustame seda kui temale kuulunud eset," rääkis Viljandi muuseumi direktor, ajaloolane Jaak Pihlak.

Korporatsioonil Vironia oli Viljandis teine pidulik sündmus veel - Pauluse koguduse kalmistul avati mälestusplaat korporatsiooni asutajaliikmele Ferdinand Robert Mittile.

Toimetaja: Merili Nael



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.