Kindral Gustav Jonsoni Esimese maailmasõja aegne mõõk jõudis Viljandi muuseumisse
Rohkem kui sajandi vanune mõõk on säilinud tänu Jonsoni lähemaile ja kaugemaile sugulastele, kes seda talust tallu alles hoidsid ja peitsid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
1908. aastal astus Gustav Jonson vabatahtlikult Vene sõjaväkke ja osales Esimese maailmasõja lahinguis.
"See on kallihinnaline mõõk. Ma ei väida, et see mõõk oleks Georgi mõõk, aga ta võib olla Georgi mõõgana annetatud mõõk. Sellele vastuväiteid väga palju pole," rääkis kindral Jonsoni venna pojapoeg Vesse Joonson.
Vesse Joonson soovis mõõga annetada korporatsioonile Vironia, kelle liikmed omakorda leiavad, et muuseumis saab seda paremini rahvale näidata.
"Gustav Jonson oli Vironia korporatsiooni liige juba esimestel aastatel, kui Vironia 1900. aastal Riias loodi. Tema sugulane - Vesse Joonsoni isa - oli samuti Vironia liige, kes andis pärast Teist maailmasõda Saksamaal Heidelbergis välja ajalehte Vabadus ja hoidis pikka aega väliseesti võitlustahet ja -vaimu üleval," Vironia korporatsiooni liige Marek Miil.
Gustav Jonson on olnud kindralstaabi ülema abi ja riigivanema käsunduskindral. Kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, sai temast sõjavägede juhataja. 1941. aastal ta arreteeriti ja mõrvati aasta hiljem Saraatovis. Kui Johan Laidoner kõrvale jätta, on teiste 37 esimesel iseseisvusperioodil kindrali auastmesse tõusnud meeste esemeid säilinud väga vähe.
"Kindlasti mingil hetkel võidi seda mõõka kasutada ka lahinguväljal. Kindral Jonson oli Vabadussõja ajal Eesti esimese ratsapolgu ülem. Kas ta nüüd just ülemana kusagil vaenlasi raius, seda ma ei oska öelda, aga võib-olla tema väärtus on ennekõike see, et ta on olnud esindusmõõk kindral Jonsonile. Ja me väärtustame seda kui temale kuulunud eset," rääkis Viljandi muuseumi direktor, ajaloolane Jaak Pihlak.
Korporatsioonil Vironia oli Viljandis teine pidulik sündmus veel - Pauluse koguduse kalmistul avati mälestusplaat korporatsiooni asutajaliikmele Ferdinand Robert Mittile.
Toimetaja: Merili Nael