Kindral Gustav Jonsoni Esimese maailmasõja aegne mõõk jõudis Viljandi muuseumisse ({{commentsTotal}})

Viljandi muuseumisse jõudis kindral Gustav Jonsoni Esimese maailmasõja aegadest pärit mõõk. Jonsoni sugulased andsid selle Viljandimaal kindrali sünnikodus üle korporatsioonile Vironia, kes omakorda annetas rariteetse mõõga muuseumile.

Rohkem kui sajandi vanune mõõk on säilinud tänu Jonsoni lähemaile ja kaugemaile sugulastele, kes seda talust tallu alles hoidsid ja peitsid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1908. aastal astus Gustav Jonson vabatahtlikult Vene sõjaväkke ja osales Esimese maailmasõja lahinguis.

"See on kallihinnaline mõõk. Ma ei väida, et see mõõk oleks Georgi mõõk, aga ta võib olla Georgi mõõgana annetatud mõõk. Sellele vastuväiteid väga palju pole," rääkis kindral Jonsoni venna pojapoeg Vesse Joonson.

Vesse Joonson soovis mõõga annetada korporatsioonile Vironia, kelle liikmed omakorda leiavad, et muuseumis saab seda paremini rahvale näidata.

"Gustav Jonson oli Vironia korporatsiooni liige juba esimestel aastatel, kui Vironia 1900. aastal Riias loodi. Tema sugulane - Vesse Joonsoni isa - oli samuti Vironia liige, kes andis pärast Teist maailmasõda Saksamaal Heidelbergis välja ajalehte Vabadus ja hoidis pikka aega väliseesti võitlustahet ja -vaimu üleval," Vironia korporatsiooni liige Marek Miil.

Gustav Jonson on olnud kindralstaabi ülema abi ja riigivanema käsunduskindral. Kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, sai temast sõjavägede juhataja. 1941. aastal ta arreteeriti ja mõrvati aasta hiljem Saraatovis. Kui Johan Laidoner kõrvale jätta, on teiste 37 esimesel iseseisvusperioodil kindrali auastmesse tõusnud meeste esemeid säilinud väga vähe.

"Kindlasti mingil hetkel võidi seda mõõka kasutada ka lahinguväljal. Kindral Jonson oli Vabadussõja ajal Eesti esimese ratsapolgu ülem. Kas ta nüüd just ülemana kusagil vaenlasi raius, seda ma ei oska öelda, aga võib-olla tema väärtus on ennekõike see, et ta on olnud esindusmõõk kindral Jonsonile. Ja me väärtustame seda kui temale kuulunud eset," rääkis Viljandi muuseumi direktor, ajaloolane Jaak Pihlak.

Korporatsioonil Vironia oli Viljandis teine pidulik sündmus veel - Pauluse koguduse kalmistul avati mälestusplaat korporatsiooni asutajaliikmele Ferdinand Robert Mittile.

Toimetaja: Merili Nael



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: