Viljandi folgi üks peaesinejaid, Nigeri kõrbebänd, annab homme Tallinnas tasuta kontserdi ({{commentsTotal}})

{{1405329400000 | amCalendar}}
Etran Finatawa
Etran Finatawa Autor/allikas: Viljandi Pärimuusikafestival

Viljandi pärimusmuusika festivali, mida rahvas ise "folgiks" hüüab, üks peaesinejaid, Etran Finatawa, annab neljapäeval, 17. juulil tasuta kontserdi Tallinnas, Tornide väljakul.

Täpselt nädal enne XXII Viljandi pärimusmuusika festivali algust on võimalik Folgi hõngu tunda Tallinna kesklinnas, vanalinna müüride ääres paikneval Tornide väljakul. Kell 15 algaval kontserdil astub üles üks tänavuse festivali eksootlisemaid artiste – kõrbebluusi ehedamaid esindajaid Etran Finatawa Nigerist.

Etran Finatawa koosneb tuareegi ja wodaabe hõimu liikmetest, kes kombineerivad oma muusikas traditsioonilisi instrumente ja elektrikitarre. Muusikud on pärit kultuuriliselt äärmiselt kirjust ja rikkast Nigerist, kus tuareegid ja wodaabed on juba aastatuhandeid rännanud kaamelite, veiste, lammaste, kitsede ja eeslitega, otsides karjamaid Lõuna-Sahara ääremaadel.

Nende kahe täiesti erineva, aga ansamblis ühendatud kultuuride rikkusest tulenevalt loob ja laulab Etran Finatawa laule kahes erinevas keeles: tuareegi tamashekis ja wodaabe fulfuldes. Laulud jutustavad lugusid rändavast elust, isoleeritusest ja vabadusest, äärmuslikust viletsusest ja vaesusest, karmist kliimast, ilusatest naistest ja õnnelikest päevadest, pidustustest ja perekondadest, tähtedest ja kõrbetormidest.

Viljandi pärimusmuusika festival toimub tänavu 24.-27. juulini. Festivalil astub üles kokku ligi 300 esinejat 80 kontserdiga. Põhiprogrammi esinejate hulka kuuluvad Etran Finatawa (Niger), Canzoniere Grecanico Salentino (Itaalia), Cedric Watson (Ameerika Ühendriigid), Feten Feten (Hispaania) jpt. Lisaks põhiprogrammile saab tavapäraselt osa õpitubadest, regilaulupesast, muinasjututoast, filmiprogrammist ja öistest sussisahistamistest. Kogu programmiga on võimalik tutvuda festivali kodulehel.

Vaata ja kuula, kuidas Etran Finatawa muusika sünnib:

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: