Arvustus: Väike belglane Poirot kui brittide rahvuslik aare ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Uus raamat

David Suchet ja Geoffrey Wansell
„Poirot ja mina“
Tõlkija: Ragne Kepler
Tänapäev

 

Televisiooni võim on vägev. Ütlete Hercule Poirot ja mõtlete David Suchet. Sherlock Holmesi kõrval maailma kuulsaim väljamõeldud detektiiv, belglane Hercule Poirot jõudis tegutseda Agatha Christie 33 romaanis, 54 novellis ning ühes näidendis. David Suchet andis talle näo, mis kinnistus miljonite televaatajate teadvusse veerand sajandi vältel. Kokku mängis ta teda ei rohkemas ega vähemas kui 66 telefilmis.

Professionaalse ajakirjaniku Geoffrey Wanselli abiga kirjutatud raamatus peatubki Suchet tegelaskujul, kes oli osa ta elust ligi 25 aastat. Poirot sai tema jaoks sama tõeliseks nagu see väike belglane oli olnud Agatha Christie jaoks.

Suchet hakkas Poirot'd mängima oma neljakümnendate eluaastate hakul. Kuulsus ei tulnud temani üleöö, 1970ndate algul laadis tulevane staar kaubaautodelt koeratoitu, töötas liftöörina ja müüs ning rentis rõivaid. Väikeste vuntsikestega perfektsionistist detektiiv on vaatamata säravale mõistusele kaugel ideaalsest inimesest. Õigupoolest võis see ainulaadne ja komplitseeritud tegelaskuju vahel kõvasti närvidele käia ja jumal tänatud – kes tahaks teleekraanil näha ideaalset inimest?

Laitmatult viigitud triibulised püksid, värskelt triigitud hommikukuub, perfektselt istuv hall vest, kiiskavvalge särk ja hoolikalt harjatud Homburgi kaabu tulid võrdlemisi kergelt. Inglismaa ilusaimad vuntsid samuti. Isegi eriline, peen naeratus tuli Suchetil välja. Kuidas pagana pihta aga kõndida nagu Poirot, tippivalt, hõljudes ja graatsiliselt, alati päkkadel? Siin meenus talle kuulsa Laurence Olivier' lugu, kes õpetas, kuidas saavutada restauratsiooniaegse keigari kõnnakut. Nipp on lihtne, tuli lihtsalt panna pennine münt kannikate vahele ja katsuda kõndida nii, et see paigale jääb. Suchet harjutas seda tundide kaupa ja tõepoolest – sai hakkama! Nüüd oli ta võteteks valmis.

Huvitav on jälgida, kuidas karakter vaikselt näitleja endasse mähib ning paneb nägema paralleele kahe mehe vahel. Neid tuleb ette rohkem kui arvata võiks! Samastumine läheb isegi nii edukalt, et kui Poirot peab ekraanil haigeks jääma, siis teeb seda ka Suchet reaalses elus.

Erakordne keskendumine tõi erakordset tagasisidet, kirjad ujutasid Sucheti üle. Kirjutas 90-aastane vanaproua, kes tänas teda oma pühapäevaõhtute õnnelikuks tegemise ees. Kirjutas ka kahekümnendates naine, kes soovis kokkusaamist pargis nii, et näitleja oleks Poirot'na riides. Noorik tahtis lihtsalt teada, mis tunne on see, kui teda koheldakse daamina...

Raamatust tuleb välja ka põnevaid fakte Agatha Christie enda kohta. Tegelikult kirjutas ta Poirot dramaatilise finaali „Eesriie“ juba üsna vara, kuid kirjastaja soovil ei avaldatud seda raamatut kolm aastakümmet, sellal tegi Dame Agatha finantsilistel kaalutlustel temast järjest uusi lugusid. Tõepoolest, paljud maailmakirjanduse tähtteosed on sündinud raha pärast.

Kõik ei läinud siiski libedalt ei Christiel, Suchetil ega sarjal. Kuigi Suchet on kindlasti näitlejana parem kui kirjanikuna, on „Poirot ja mina“ detailne ja haarav ülevaade ühest maailma armastatuimast ja mis salata, ka stiilseimast telesarjast.

Vaata David Suchet' intervjuud BBC-le:

 

Toimetaja: Valner Valme



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: