Folgil kõlab Ramo Tederi pill ühe tšello, ühe viiuli ja kahe lambasoolest keelega ({{commentsTotal}})

Ramo Tederi nägemus bändist Puuluup
Ramo Tederi nägemus bändist Puuluup Autor/allikas: Ramo Teder

Esinejanimega Pastacas tuntud Ramo Teder esineb täna õhtul Viljandi folgil oma värske duoga Puuluup, mis ühendab endast hiiu kandleid ja elektroonikat.

Eelmise aasta folgil astus publiku ette kolmel hiiu kandlel ning luu- ja roopillidel mängiv Annika Mändmaa ellu kutsutud ansambel Luud, mille kontserdikava juured olid vanas mütoloogias ja pärimuses. Bändi kaks teist liiget Ramo Teder ja Marko Veisson aga tundsid kahekesi hiiu kanneldel jämmides, et neis on peidus ka omalooming, mis tahaks tegemist. Marko Veisson pani ette, et nad prooviks teha muusikat kahe hiiu kandle ja ühe luuperiga.

"Ma olin skeptiline," meenutab Teder. "Iga kord, kui ma olen proovinud esineda nii, et on mitu inimest ühe luuperi taga, siis on see tundunud üsna pointless. Ma küll ei öelnud seda Markole. Jaanuaris tuli ta minu poole [Soome], panime lindistama ja hakkasime mängima. Ka mängimise ajal olin skeptiline ja ka pärast mängimist, aga ma ei öelnud seda Markole. Aga kaks nädalat hiljem hakkasin lindistatud juppe üle kuulama ja üllatusin, et need on päris head." Ramoga oli päri ka bändikaaslane Marko ning muusik ja Viljandi folgi programmipealik Tarmo Noormaa, kes kutsus nad mai lõpuks Sääsepirina alguse kontserdile esinema. Tänaõhtune kontsert on neil kolmas.

Tederi sõnul sobivadki just vanad pärimuspillid luuperite ja muu elektroonikaga kokku panemiseks kõige paremini. Süntesaator ja luuper juba kokku ei läheks. "Akustilise pilliga on ikka mõnusam," on ta veendunud.

Luuperist sattus praegugi seda Pastacana esinedes kasutav Teder vaimustusse juba 1990ndatel, kui kuulis kitarrist Robert Jürjendali seda kasutamas. Kuigi ta ütleb, et luuper on digitaalne tehnoloogia ja digitaalne tehnoloogia ei hinga, leiab Teder, et luuperiga muusikat tehes tuleb palju rohkem välja muusiku isikupära. "Konkreetse inimese lähenemist on rohkem tunda kui bändis," seletab ta. Ta ei usu, et luuperi võimalused ansambli kui nähtuse välja oleks võimeline suretama. "Ta on ikkagi masinamuusika, isegi kui oled need jupid sinna ise oma pillidega sisse mänginud," põhjendab ta. "Bänd on muusikale endale rohkem lähedane."

Hiiu kandlest hakkas Ramo Teder huvituma, kui nägi ühel Soome festivalil esinedes enda järel lavale tulemas Pekko Käppit, keda kutsutakse hiiu kandle, soome keeles jouhikko Jimi Hendrixiks. Tederi sõnul on Käppil väga gruuviv saund ja ta mängib hiiu kandlega lausa bluusi. Temagi pill on tehtud sama meistri, Rauno Niemise poolt, mis Käppi pill, ainult et ühe keele asendas Teder tumedama heli saamiseks tšello keelega. Tema hiiu kandlel on seega üks tšello, üks viiuli ja kaks traditsioonilist (lamba)soolest tehtud keelt. Vanasti tehti nii kandle keeled kui poogen hobuse saba jõhvidest ja see andis Tederi hinnangul hiiu kandlele karvase kõla. Soomlased mängivat aga üldse tamiilist keeltega.

Erinevad eestikeelsed nimetused pillile tekitavad Wikipedia andmeil tihti segadust, kuna hiiu kannel ei ole tegelikult kannel. Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eesti keeles "keelpilli" sünonüüm, seega hakati rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpilli automaatselt kandleks kutsuma. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli originaalnimega talharpa traditsioon ikkagi Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale.

Hiiu kandlel on Eestis tavaliselt viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Pill asetatakse põlvedele või põlvede vahele ning seda mängitakse vibutaolise poognaga. Sõrmed pistetakse mänguavast tagantpoolt läbi, keelte lühendamine toimub küünte ja liigese vahelise kohaga sõrme tagaküljel, või sõrme siseküljega. Helisid võetakse vasaku käe sõrmedega, puudutades esimest, tihti ka teist keelt. Ülejäänud on burdoonkeelteks, mis roobi lameduse tõttu pidevalt kaasa kõlavad. Ramo Tederi hinnangul on hiiu kannel väga hästi mängitav pill.

Seda saab oma silma ja kõrvaga tunnistada täna, 25. juuli õhtul kell 22.00 Viljandi Lennukitehases (Hariduse 12a).

22. Viljandi pärimusmuusika festival kestab 27. juulini.



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: