Arvustus: Diskokeralt peegelduv pärimus  ({{commentsTotal}})

Jalmar Vabarna, Sandra Sillamaa ja Tõnu Tubli (Trad.Attack)
Jalmar Vabarna, Sandra Sillamaa ja Tõnu Tubli (Trad.Attack) Autor/allikas: Facebook

Trad.Attack!
"Trad.Attack!" [EP]
Trad.Attack!
8/10

Trad.Attack! on küll minevikust sügavalt läbi imbunud, kuid ometi üks värske ja ütlemata kosutav tuul meie folgimaastikul. Eilset ja tänast maitsekalt ühendav trio küündib meie kohati natuke üheülbaliseks ja üllatustevabaks kiskuval etnoskeenel esile oma kompleksivaba lähenemise, suurepäraselt läbi tunnetatud minevikupärandi ning moodsate tehniliste võimaluste õnnestunud sümbioosiga.

Kes oleks riskinud kokku panna legendaarse rahvamuusiku nagu näiteks Liisa Kümmeli (1888-1964) arhiivisügavustest leitud vokaali ja pesuehtsad diskokerad! Trad.Attack aga võttis kätte, riskis, pani ja võitis. Ise kutsuvad nad oma üsna unikaalset stiili power-folgiks või küttefolgiks.

Trad.Attack! koosseisus on kolm Viljandiga seotud vilunud ning arvukatest koosseisudest tuntud tänapäevase pärimusmuusika superstaari Sandra Sillamaa (Eesti torupill, parmupill, saksofon, hääl), Jalmar Vabarna (kitarr) ja Tõnu Tubli (löökpillid). Ansambel toob oma inspireerijana esile oma aja superstaarid ehk tänaseks juba maamullas puhkavad Eesti rahvalaulikud ja pillimehed keda on muusika saatnud nii tööl, kodus ja pidudel ning toob nad helisalvestuse kujul sageli endaga ka lavale kaasa. Bändi repertuaaris ei ole vana muusiku kaasalöömine siiski ilmtingimata kohustuslik. Nii on loo "Unes" sõnad Jaan Pehki sulest ja muusika on teinud Sandra Sillamaa ise, kuid jah, see konkreetne lugu debüüdile ei jõudnud.

Trad.Attacki! puhul tasub esile tuua detailselt läbimõeldud kontseptsiooni ja tugevat visuaalset kuvandit, mis koorub peenelt välja nii bändi videote, debüüt-EP kujunduse kui ka nende lavašoude juures. Tegelikult oli ka viie palaga EP-ga väljatulek väga kaalutletud samm, materjali jaguks neil tegelikult tubli täisalbumi jagu, kuid esiotsa lastakse sellel ilmselt veel küpseda.

Avapalas "Kooreke" teebki kaasa Trad.Attacki üks lemmikutest Liisa Kümmel kelle vokaali toetab delikaatselt Jalmar Vabarna. Sõnad, mida lausuti vanasti või valmistamise juures, on Liisa poolt toru sisse lauldud 1961. aastal. Haarav lugu, mis aga tähelepanuväärselt hästi töötab koos videoga.

"Aitumakest" on samuti Liisa Kümmeli vokaalile üles ehitatud ja eriti hüpnootiliselt mõjuva parmupilliga toetatud pala, millest tuleb eriti hästi välja kogu Trad.Attacki loomingut saatev selgestihoomatav maagiline aura. Psühhedeelselt algav ning unistav-romantiliselt jätkuv «Kuukene» on EP üks vaieldamatuid tipphetki. See on iidvana loits, millega pöörduti Kuu poole, et too annaks kehale noorust ja jõudu.

Haruharva õnnestub kellelgi tabada muistsete aegade hõngu nii hingekriipivalt ehedalt, autentselt ja sugestiivselt. "Vihmakene" on kõige lähemal džässilikule pärimusfusioonile ja selle trump on Sandra Sillamaa kajama pandud peibutav vokaal.

Finaaliks on puhas etnohitt, energiline ja efektne ning taas mõnusa tumeda allhoovusega vürtsitatud vallatu «Reied», mis muide ei olegi pärimuspala, vaid on valminud Sillamaa ja Vabarna koostöös.

Niisiis on Trad.Attacki omanimeline debüüt-EP just see, mida tasub kuulata ka folgikaugel kodanikul ja kui nende kontserti saab kuskil näha, siis maksab kindlasti kaema minna. Trio liikmed on noorusele vaatamata torupillidest ja parmupillidest läbikäinud vilunud folgikalad, kes on oma teistes projektides pärimust paitanud nii päri- ja vastukarva. Trad.Attackis lööb nende kolme sünergia eriti eheda leegiga lõõmama ning võimalik, et Trad.Attacki elujõuline, põhjalikult läbimõeldud ning täpselt XXI sajandisse sobiv debüütalbum tähistab eesti folgi uue põlvkonna sündi või vähemasti üht olulist tähist sel teel.

TRAD.ATTACK! "Kuukene" - "Moon":

Toimetaja: Maria Helen Känd



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.