Intervjuu. Kontratenor Ivo Posti asus produtseerima komöödiat ({{commentsTotal}})

Ivo Posti
Ivo Posti Autor/allikas: erakogu

Ivo Posti koolitatud ja kaunist "naisehäält" kuuleb kodumaa lavadelt kahjuks harva, sestap ongi mees võtnud kätte ja harjutab nüüd teatriproduktsiooni - esimene tükk on "(T)öö klubis."

Haagi Kuningliku Konservatooriumi diplomiga kontratenor Ivo Posti laulis aastaid Euroopa ooperiteatreis, siis naases Eestisse, kodulinna Tartusse tagasi. Eriala kõrvalt jääb siiski aega ka muudeks ettevõtmisteks.

Näiteks - produtseerimiseks ehk selleks, kes organiseerib rahastuse, piletimüügid, otsib esinemiskoha, teeb lepingud... ühesõnaga vastutab kõige eest!

2. oktoobril esietendub Tallinnas klubis Club Factory John Godberi komöödia "(T)öö klubis" (Bouncers), lavastaja Sander Pukk, produtsendiks Ivo Posti. Kultuuriportaal esitas Ivo Postile mõned küsimused.

Kõigepealt tahaks teada, et kuidas sattusid produtseerima (T)ööklubi? Kas ongi nii, et lauljana ei ela Eestis ära, vähemasti kontratenorile pole rolle? Või on see lihtsalt hobi/(haltuura)?

Sattusin produtseerima seda lavastust nõnda, et lavastaja Sander Pukk tegi mulle ettepaneku. Kuna ma olin juba mõnda aega mõelnud asuda millalgi produtseerimise kallale ja tulevikus ehk lavastamagi ning Sander oli vana tuttavana sellest teadlik, siis sealt ka ettepanek. Mis puutub aga kontratenori rollide küllust või mitteküllust, siis olukorras, kus Estonia teatris tehakse juba teine barokkooper, kuid kontratenoreid selles ei näe, polegi mõtet sellest pikemalt rääkida.

Õnneks on olnud Eestis ka inimesi, kes saavad aru, et tuleks kasutada kõiki võimalusi, mida omad inimesed pakuvad ja seetõttu on olnud väga meeldivaid projekte nii Tallinna Filharmoonia, Viljandi Vanamuusikafestivali kui Corelli Music`ga.

Siis konkreetsemalt (T)ööklubist - on see one off projekt või on plaanis pikemalt selles vallas tegutseda? Tundub, et Eestit on veidi vallutanud stand-up buum? Ja miks just see tükk, kuidas see sind ja avalikkust peaks puudutama-kõnetama?

Kindlasti ei ole see ühekordne projekt. Esialgu tuleb muidugi vaadata, kuidas selle konkreetse ettevõtmisega läheb, kuid tahet ja soovi põhjalikumalt produtseerimisega tegeleda on kindlasti. Loomulikult on see esimene projekt ka mingis mõttes õppeprotsess, kuidas üldse taolise korraldamisega hakkama saada. Ei maksa arvata, et see kerge on. Ega ilmaasjata siis ei õpita seda kõrgkoolides aastaid.

Antud lavastuse puhul pole tegemist otseses mõttes stand-up`ga, vaid pigem tuleks pidada seda stand-up`likuks oma ülesehituse poolest. Koosneb see näidend ju paljuski üksikutest sketšidest, mida ühendavad punase niidina neli turvameest, kelle läbi heidetakse pilk nii turvameeste maailma kui sellesse, mis toimub ööklubides ja mis inimesed seal käivad. Hoolimata sellest, et lavastuse tutvustuses Piletilevis on üleval ka eraldi hoiatus, et lavastuses kasutatakse vulgaarset kõnepruuki ning seda seal on ja mitte vähe, siis ei maksa end lasta sellest nö lõksu püüda.

Ropendamine antud lavastuses laval pole mitte asi iseeneses, vaid väga selgelt meie tänapäevane olukord, kus tavasidesõnad on asendunud hoopis teistsuguste sidesõnadega ja ei maksa siis panna pahaks, kui meie ette tõstetakse peegel ning näidatakse sealt, mis toimub. Selles John Godberi näidendis on olemas ka väga tõsiseid hetki ning minu meelest on lavastusmeeskonnal eesotsas tõlkija Liis Aedmaa ja lavastaja Sander Pukiga õnnestunud algmaterjalist veelgi enam neid momente rõhutada, mis teeb sellest lavastusest ehk hoopis tragikomöödia...

Kuidas tehti näitlejatevalik?
Nagu öeldud, pöördus ettepanekuga asuda seda lavastust produtseerima minu poole lavastaja Sander Pukk. Tema koostas ka lavastusmeeskonna ja näitlejate ansambli. Ega mul ei saanud selle vastu midagi ollagi, sest antud meeskond lavastaja, lavakunstniku ja tõlkijaga on juba saanud ka pärjatud Eesti Rahvuskultuuri Fond otsususel Sinebrychoff Eesti fondi kultuuriaasta parima debüüdi stipendiumiga noorele lavastajale Sander Pukile kahe lavastuse eest: "Uus elektriline tantsusaal"ja "Bassein (vett ei ole)". Seega oli mul usalduskrediit väga suur.

Lisaks on õigustanud end täiesti ka näitlejate valik, sest need neli on omavahel proovides näidanud üles väga head keemiat, mis antud vägagi improvisatsioonilise lavastuse juures on eriti oluline.

Mul jääb vaid lootus, et see paistab silma ka publikule. Ja kohe algusest oli selge seegi, et mängimisele läheb see Club Factory`s, sest see klubi on piisavalt suur, korraliku lavaga ja hea tehnilise varustatusega. On iseenesest uskumatu, et klubi omanikud sellise esmapilgul avantüürina paista võiva ettevõtmisega kaasa tulid, aga suurima heameelega tuleb tunnistada, et siiani on meil läinud kõik väga hästi ja klubigi on rahul võib-olla päris mitte nende ampluaast ettevõtmisega. Seega võin ainult julgustada otsima uusi mängupaiku ja olema rohkem riskialtimad.

Tundub, et kui püüne peale vaadata, tuleb vast kõva testosterooni pauk? Miks naisnäitlejaid pole, kas ainult seepärast, et tükis polnud ette nähtud?

Näidend on tõepoolest ülesehitatud neljale meessoost turvamehele. Seetõttu ei ole laval otseses mõttes naisi. Küll aga kehastuvad need neli turvameest vahepeal ümber ka neljaks tüdrukuks, kes valmistuvad ööklubisse minekuks. Seega päriselt ei saa öelda, et laval "naisi" pole.

Mis endal veel plaanis, millal, Ivo, sinu kaunist laulu võib kuulda?
Järgmised plaanid juba peas küpsevad ja ootavad teokstegemist. On nii mõtteid sõnalavastuste osas, kui ka soov üks ammune mõte barokkooperist teoks teha. Elu on näidanud, et kui ise ei tee, siis võibki ootama jääda. Laulu võib aga kuulda Vanemuise etenduses "Haldjakuninganna", mis etendub veel mõned korrad sel aastal Tartus Sadamateatris.

 

Mängivad Tõnis Niinemets (Von Krahli Teater), Kait Kall (Von Krahli Teater), Karl-Andreas Kalmet (Tallinna Linnateater) ja Veiko Tubin (Tallinna Linnateater). Produtsent Ivo Posti.

 

 

 

 

 



Nevesis

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 41-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
Tallinna raekoja katus

Keelesäuts. Kui raha on katusel

Mis asi on katuseraha? Niimoodi on hakatud nimetama toetusi, mida parlamendierakonnad saavad jagada näiteks kohalikele omavalitsustele või vabaühendustele. Just "katuserahaks" nimetatakse seda ilmselt põhjusel, et näiteks valla kultuurimaja katuse parandamine on kergesti meeldejääv toiming.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: