Martin Algus: mu praegune töö on hobi ja kirg ({{commentsTotal}})

Martin Algus, teleseriaali
Martin Algus, teleseriaali "Ment" stsenarist, osatäitja ja kaasprodutsent. Autor/allikas: PM/Scanpix

Tunnustatud näitekirjanik ja telesarjade tegija Martin Algus räägib näidendikuul kultuuriportaalile, kuidas kohaneda läheneva kaamoseajaga ning mispärast peaksid kõik ära vaatama tema kirjutatud teatritüki "Väävelmagnooliad."

Martin Algus on Eesti üks premeeritumaid näitekirjanikke, olles võitnud kaks Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistluse esikohta. 24. oktoobril jõuab Polygon Teatris lavale näidend "Väävelmagnooliad", lavastajaks Tamur Tohver. "Väävelmagnooliad" pälvis 2013. aasta näidendivõistluse teise preemia.
 
Martin, paar sõna soojenduseks. Sügiskaamose eel, mis sinu ellujäämisretsept on - ikka töö, töö, töö või proovid vahel ja soovitad teistelegi midagi muud vahelduseks?
 
Kaamos on lummav, salapärane tumeenergia, mis laotub äkki üle kirju sügisese pillerkaari, hämarus neelab petliku garneeringu ja toob esile kõige olulisema. Me kõnnime poekottidega porisel asfaldil, aga kukume samal ajal avali silmi kosmosesse ja tunnetame mõne hetke veidi selgemalt olemise lihtsat tuuma. Kui see ära ei ehmata, siis on seda võimalik nautida. Aga kui nüüd töö ja vahelduse vahekordadele mõelda, siis minu jaoks on töö ja vaba aja piirid hägusad, sest mu praegune töö on ühtlasi ka mu hobi ja kirg.
 

Härjal sarvist - Polygonis tuleb välja “Väävelmagnooliad”. Näidend tõestisundinud loo ainetel - karjäärinaise ellu ilmub ta invaliidist isa, kes vajab hoolitsust, aga naisele see asi ei meeldi. Tüüpiline olukord tänapäeval tõesti, teema, mida aegajalt meediaski käiatakse. Saan aru, et ootuspärast sotsiaalset olmerealismi ei tulegi, lavastaja Tamur Tohver rääkis, et on pigem poeetiline psühholoogilne triller või isegi krimka?

“Väävelmagnooliad” tegeleb mäluga, ühe vana haava parandamisega ja läbi selle ka leppimisega. Sain inspiratsiooni päriselust, aga lugu ja tegelased on selle lähtekoha peale välja mõeldud. “Väävelmagnooliate” peategelane seisab silmitsi raske ja tema suhtes ebaõiglase sammuga – teda sunnitakse hooldama oma kunagist piinajat. Lihtsam oleks vihata või unustada, aga ta jäetakse valikust ilma, ta peab valima keerulisema tee ja see viib ta lõpuks ootamatusse kohta. Lugu tegeleb ühe paradoksaalse sotsiaalse nähtusega, aga see pole kirjutatud olmerealismina, tahtsin seda  kirjutada pigem nagu trillerit, oma äreva atmosfääri ja pööretega, saladustega, mis järjest välja kooruvad, kogu see olukord mõjutab tugevalt tegelasi, kes teevad tegevuse arenedes läbi suure muutuse. 

Oled ise jälginud ka proove, on Tamur sinuga selle lavastamiseasja läbi rääkinud või oled selline “annan vabad käed” - tüüp?

Ma tavaliselt ei sekku proovidesse, lasen inimestel rahus oma tööd teha. Aga korraks on kavas külla minna.

Mis veel töös - kas siis teatris-kinos-teleekraanil? Kas astud ka näitlejana avalikkkuse ette?

Momendil tegelen telehooaja lõpetamisega, kirjutan viimast osa sarjale “Keskea rõõmud”, selle projektiga on olnud suur rõõm tegelda. Töös on ka mõned filmiprojektid. Teatritööga seoses ootab ees uus väljakutse, lähen järgmisel aastal Ugalasse lavastama oma komöödiat “Kaheksajalg”. 

Oled kogunud juba tublisti kuulsust draamakirjanikuna, kas tunned juba avalikkuse ootust ja teatud vastutust ka, et peab aina vingemalt tulistama?
 
Ma ei tunne vastutust avalikkuse ootuste ees, mis sunniks justkui rohkem tööle pühenduma, olen ka ilma selleta enda töödele küllaltki karm hindaja olnud ja pigem vast see seesmine surve sunnib rohkem viimistlema ja pühenduma. Üritan ennast oma töödega üllatada. 
 

Käisid suvel ka Soomes draamafestivalil - seal oli nagu juttu, et võiksid ka põhjanaabritele midagi kirjutada - on seal mingeid arenguid olnud?

Põhjanaabritega olen soojades suhetes, sellised projektd võtavad aga kauem aega.

40 aastat elatud, verinoor tegija sa vahest enam pole - oled juba aru saanud, mida sa elult, tööst ja inimestelt saada tahad, ja mida ise anda, mida tegelikult teha?

Vanuse kogunedes muutub inimene reeglina küll rahulikumaks, tunnen seda ka ise, aga samas ei tohiks kaotada võimet imestada ja ka hasartseks muutuda. Üritan tegeleda sellega, mis mind tõesti huvitab ja katsun selleks võimalikult palju aega leida. Kõige üldisem missioon kõige taustal on pidev uudishimule järele andmine, uudishimu ehk siis õpihimu kultiveerimine, õppimine. Samas muidugi tuleb õppimisega seoses meeles pidada, et inimeste panust ei saa hinnata selle infohulga järgi, mida keegi on suuteline endasse talletama, vaid oskuse järgi mistahes infohulgaga midagi mõistlikku sünteesida.

Usun, et soovitad inimstele julgesti "Väävelmagnooliaid" 'vaatama tulla. Paluks kultuurportaali lugejaile veel mõned soovitused  mida lugeda, mida vaadata, mida kogeda?

Käige looduses, see on tohutu energiaallikas. Raske on soovitada midagi konkreetset nii teatris kui kinos, naudin ise väga erinevat laadi teoseid. Aga soovitan ilukirjanduse kõrval lugeda teadusse puutuvaid raamatuid ja mõelda vahel ka sellele, kus me tegelikult asume: mitte ainult Eestis ja Euroopas, mitte ka ainult planeedil Maa, vaid käsitamatult suures Universumis. Uskuge, selle mõõtkava teadvustamine on hea nipp viha ja hirmu vastu, mille alla me siin oma kosmilises millimeetris aeg-ajalt mattume.

 
“Väävelmagnooliad”

“Väävelmagnooliad” põhineb tõestisündinud lool. Ühel päeval saabub karjäärinaise ellu tema invaliidist isa, kes äkitselt oma tütre hoolitsust vajab. Naine teeb kõik, et isa hooldamisest pääseda, sest isa on lapsepõlves olnud tema suhtes vägivaldne. Ka alguses väga toetavana tundunud elukaaslane jätab naise raskel hetkel üksi - kaotatud karjäärivõimaluste, hädise isa ja lapsepõlvetraumadega. Elul on aga üllatusi varuks ning pealtnäha lootusetud olukorrad panevad meid elu ja inimesi enda ümber nägema teistmoodi. Näidendi tekst on napp ja kujundlik, rõhudes pigem poeetilisusele kui psühholoogilisele realismile.
Polygon teatri lavastuses mängivad Karin Rask, Anti Kobin ja Eero Spriit. Lavastuse kunstnik on Kalju Kivi.




Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.