Kultuurikatla juht Kairi Teniste EKKM-i kinnistust: planeeringu muutmine on igati asjakohane ({{commentsTotal}})

EKKM
EKKM

Tänases Vikerraadio saates „Uudis+“ oli külas Kultuurikatla nõukogu esimees Kairi Teniste, kes kinnitas, et Kultuurikatla huvi on olla Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) naaber, kuid suurteks muudatusteks valmivas detailplaneeringus selle nimel valmis ei olda.

Teniste sõnas, et praegu kehtivas detailplaneeringus on sinna kavandatud väga suurte mõõtudega muuseumihoone. „Aeg on edasi läinud, planeeringut analüüsiti ja leiti, et see ei ole praegu pädev,“ ütles kultuurikatla juht. „Eesmärk on avada linnaruum merele. Kui planeerime sinna 5000-6000 m2 suuruse muuseumi, mida keegi ei suuda lähima kümne aasta jooksul ehitada, ja ka EKKM-i inimesed ei soovi selliseid mahtusid, siis on selge, et planeeringu muutmine on igati asjakohane.“

Teniste lisas, et 2007. aastal andis linn ülisoodsatel tingimustel olemasoleva, ca 300 m2 hoone aadressil Põhja pst 35 EKKM-ile kasutada hinnaga 14 senti ruutmeeter. „See tähendab, et linn on omalt poolt muuseumi tegevust toetanud. Loomulikult on Kultuurikatel huvitatud, et lähipiirkonnas oleks veel tegevusi, mida oleks võimalik siduda, et saavutada sünergiat,“ lisas ta.

Teniste kohtus teisipäeval EKKM-i esindajatega ja tutvus esmakordselt nende visiooniga Põhja pst 35-st. „Ka neil ei ole vaja sellist kolossaalset mahtu. Nad on huvitatud olemasoleva hoone rekonstrueerimisest ja mõningase näitusepinna juurdeehitamisest. See on diskussiooni koht, kus tuleb planeerijate ja linna esindajatega arutada, millised võimalused on neile täiendavate pindade eraldamiseks. Meie oleme EKKM-le pakkunud võimalust tulla osaliselt Kultuurikatlasse.“

Täna kl 15.00 toimub linnaosavalitsuses detailplaneeringu arutelu. „Midagi ei ole lukku löödud, midagi ei saa ka konkreetselt neile lubada,“ ütles Teniste. „Fakt on see, et vana detailplaneering poleks neile vähemalgi määral sobinud. Linnal ei ole mingisugust ressurssi ehitada juurde täiendav suur muuseumihoone, ja selleks pole ka vajadust.“

Saatejuht Arp Mülleri sõnul ei ole EKKM soovinud, et linn ehitaks neile uue muuseumihoone. Nende ootus on, et neil lastaks seal lihtsalt ise edasi tegutseda. Uue detailplaneeringu valguses on oht, et EKKM-i tegevust hakatakse takistama, kui krunt tükeldatakse ja osale nende kasutuses olevast pinnast ehitatakse 5-korruseline ärihoone.

Teniste vastas, et see hoone, kus EKKM asub, jääb eraldi kinnistule ja seda on võimalik soodustingimustel edasi kasutada. „Ega siis ei ole ainult üks võimalus, et me peame tohutu suure kinnistu neile andma. Linna huvi on, et see krunt saaks korda tehtud. Me peame arvestama ka rahalist võimekust. Kui me räägime linnaruumi avanemistest merele, siis me ei taha, et sinna vahele jääb räämas, lagunenud ja oma investeeringut ootav maatükk.,“ ütles ta.

Oletust, et peale kinnistu ärimaaks muutmist on linnal plaanis see müüa, Teniste kommenteerida ei soovinud.

„EKKM-i eksisteermine kultuurikatla läheduses on vastastikku oluline, seega tuleb leida lahendus. Kui selleks on mõningal määral vaja detailplaneeringut muuta, siis selleks oleme kindlasti valmis. Kuid päris nii see pole, et nad ei saa uue planeeringuga üldse edasi tegutseda,“ märkis Teniste.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Vikerraadio



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: