TLÜ kirjastus kutsub lugema mõjukat lääne filosoofia teost ja hilisantiikaegsest usundist
Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman soovitab lugeda Deleuze'i ja Guattarid, aga ka Kurt Rudolphi ülevaadet gnoosisest ning Jesper Hoffmeyeri uurimust biosemiootikast.
“Mis on filosoofia?”, mõjuka Prantsuse filosoofide tandemi Gilles Deleuze’i (1925–1995) ja Félix Guattari (1930–1992) neljas mahukam ühisprojekt. Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar, eestikeelsele väljaandele on lisatud Eik Hermanni saatesõna
Autorite viimast kahasse kirjutatud teost iseloomustab varasematest kõrgem abstraktsiooniaste. Maksiimiga “filosoofia on mõistete loomine” määratlevad Deleuze ja Guattari uurimisobjekti kõigepealt negatiivselt, eitades filosoofiat kui tõeotsingut, arutlemiskunsti, loogika laiendust jms, ning seejärel positiivselt, kõrvutades filosoofiat teaduse ja kunstiga ning näidates, kuidas kõiki kolme ühendab vastuseis kaosele. Raamat on kirjutatud n-ö praktikute vaatepunktist ning üritab minna kaugemale tavalisest subjektiivse-objektiivse jaotusest (kunst vs teadus), näidates, et nii filosoofia, teaduse kui kunsti tegemises on oma subjektiivne ja objektiivne poolus.
Pealkirjale vaatamata ei püri “Mis on filosoofia?” lääne filosoofia algkursuseks, küll aga annab värske ja sisendusjõulise nägemuse filosoofiast “edasijõudnutele” ning üldse avarama kultuurihuviga lugejaskonnale.
Ilmub novembris TLÜ Kirjastuse sarjas Gigantum Humeris.
Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust" on haaravalt kirjutatud raamat, mis on rohkem kui õpik. See on originaalne teos, mis lõhub nii käibetõdesid kui distsipliinidevahelisi barjääre. Raamatu üheks juhtmotiiviks on, et elu ei ole lihtsalt üks fenomen, mis tekib keskkonnas, vaid tal on mängida tähtis roll looduse pideva kujundamise protsessis. Tegu on esimese biosemiootikat põhjalikult tutvustava raamatuga eesti keeles, soovitatav lugemisvara bioloogia ja humanitaaralade üliõpilastele, aga ka teistele, keda huvitab elu ja kultuur.
Taanlane Jesper Hoffmeyer on semiootilise bioloogia tippteadlasi maailmas. Tema koduülikooliks on Kopenhaageni Ülikool, mille molekulaarbioloogia instituudis on ta töötanud nii eksperimentaatori kui teoreetikuna. Avastanud semiootilise lähenemise võimalused elu mõistmisel, kujunes ta 1990ndate alul biosemiootika üheks liidriks ja on jäänud selleks tänini.
Raamatu on inglise keelest (autori soovitusel) tõlkinud Ehte Puhang, eestikeelset väljaannet saadab Kalevi Kulli sissejuhatus. Ilmub detsembri algul TLÜ Kirjastuse sarjas Gigantum Humeris.
Kurt Rudolphi raamatu "Gnoosis. Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu" on saksa keelest tõlkinud Tallinna Ülikooli religiooniuuringute dotsent, Kurt Rudolphi õpilane Jaan Lahe.
Kurt Rudolphi raamat on seni ainus ülevaatlik teos gnoosise ja selle põhiprobleemide kohta. Gnosis on kreekakeelne sõna, mis tähendab „taipamist“ – inimvaimu avanemist millegi uue mõistmiseks. Gnoosiseks nimetatatakse religioosset liikumist, mis rõhutas jumalike saladuste tundmist. Liikumine tekkis Vahemere-ruumi idaosas ja levis meie ajaarvamise esimestel sajanditel Rooma riigi erinevates piirkondades. Ühe oma haru, maniluse ehk manihheismi näol levis liikumine laialdaselt ka Sassaniidide ehk Uus-Pärsia riigis, jõudes seal misjonäride kaudu koguni Hiinasse.
Gnoosisel on palju kokkupuutepunkte varase kristluse aga ka teiste Rooma keisririigis levinud usunditega (judaism, müsteeriumikultused) ja filosoofiasüsteemidega (eriti keskmise platonismiga). Liikumisena, mis rõhutab inimeses olevat varjatud jumalikkust ja selle avastamise vajadust, on gnoosis olnud atraktiivne ka hilisema aja õhtumaistele mõtlejatele ning on seda ka tänapäeval, olles inspiratsiooniallikaks paljudele vaimsuse otsijatele.
Raamatu autor Kurt Rudolph on tuntud usundiloolane ja tunnustatumaid gnoosise-spetsialiste terves maailmas. "Gnoosis" on mõeldud kõigile, kes huvituvad religioonist ja antiikkultuurist.
Raamatu väljaandmist toetas Indrek Luukas. "Gnoosis" ilmub sarjas Gigantum Humeris enne jõule.
Toimetaja: Valner Valme