Muuseumid kutsuvad Esimese maailmasõja aegsesse akadeemilisse Tartusse ({{commentsTotal}})

Tartu tähetorn
Tartu tähetorn Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sel põhapäeval ja teisipäeval tähistavad Tartu Ülikooli muuseum, Eesti Spordimuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed mitmekülgsete ürituste ja eriekskursioonidega akadeemilise pärandi päeva.

16. novembril korraldab Tartu Ülikooli muuseum Esimese maailmasõja aegset akadeemilist Tartut tutvustavaid linnaekskursioone. Ringkäigud pakuvad põnevat avastamist 100 aasta taguse Tartu linnaruumi kohta ning tutvustavad selle perioodi olulisi sündmusi, tähtsaid isikuid ja ajaloolisi hooneid. Kell 11 algaval ekskursioonil tutvustab ajaloolane Kersti Taal teadusseltse ja nende asukohtasid I maailmasõja ajal. Kell 13 viib kunstiteadlane Enriko Talvistu kõiki ringkäigule teemal „Kultuur Esimese maailmasõja ajal ja kus see toimus“. Kell 15 algaval ekskursioonil räägib ajaloolane Janet Laidla Esimesest maailmasõjast ja naiste tulekust ülikooli.

Kõikide ekskursioonide alguspunktiks on Tartu Ülikooli muuseumi fuajee ajaloolises Toomkirikus. Halva ilma korral toimuvad linnaringkäigud muuseumi siseruumides virtuaaltuurina, mida illustreerivad Esimese maailmasõja aegset Tartut tutvustavad kaardid, ajastu olusid peegeldavad fotod ja mitmesugused esemed.

Tartu tähetorn tähistab 16. novembril kell 11-15 maailmakuulsa Fraunhoferi läätsteleskoobi 190. sünnipäeva. Kunagise maailma parima teleskoobi sünnipäeva puhul mõõdetakse maad ja taevalaotust: põnevates meisterdamistubades saab uurida, kuidas mõõta tähe kaugust ja tähetorni kõrgust ilma mõõdulindita ning valmistada kaksiktähtede süsteeme. Esimest korda tutvustatakse näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“ põhjal valminud veebinäitust.

Eesti Spordimuuseumis on 18. novembril kell 14 kõigil võimalus osa saada muuseumi peavarahoidja Kaarel Antonsi eriekskursioonist. Muuseumi püsinäituse taustal tehakse juttu sporditegemisest akadeemilistes organisatsioonides 20. sajandi esimesel poolel ning selle mõjust Eesti spordi arengule. Lisaks huvitavale taustainfole saab näha ka Esimese maailmasõja ajast pärinevaid spordivahendeid.

18. novembril kell 17 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näitus "Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest". Akadeemilise pärandi päeval avatav näitus esitab valiku Tartus tegutsevatele üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele kuuluvatest maalidest, graafikast ja skulptuuridest ning on pühendatud emakeelse ülikooli 95. aastapäevale.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed tähistavad akadeemilise pärandi päeva 18. novembril botaanikaaias. Botaanikaaia kasvuhooned on avatud kell 10-17. Kell 10-15 saab botaanikaaia õppeklassis külastada näitust "Eesti sordid iluaianduses", mis tutvustab sordiaretuse ajalugu ja taimekultuuride sorte. Välja on pandud Eestis aretatud taimekultuuride sortide pildid, kirjeldused ja sordinimekirjad ning külastajad saavad uurida sordiaretajate elulugusid ja taimekultuuride aretustööde käike. Õppeklassis on avatud ka väljapanek, mis on pühendatud akadeemik N. I. Kuznetsovi 150. sünniaastapäevale - Kuznetsov oli 100 aastat tagasi botaanikaaia direktor ja ülikooli botaanikaprofessor. Väljapaneku on koostanud loodusmuuseumi botaanikud.

Kõik akadeemilise pärandi päeva üritused on tasuta. Prii sissepääs on ka 16. novembril Tartu Ülikooli muuseumisse ja Tartu tähetorni ning 18. novembril Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse ja Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonetesse.

Akadeemilise pärandi päeva tähistatakse 18. novembril Euroopa ülikoolide arhiivides, raamatukogudes, muuseumides ning teistes kultuuri- ja mäluasutustes leiduva rikkalikku akadeemilise pärandi väärtustamiseks.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Tartu Ülikooli muuseum



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: