Ilmus ülevaatlik raamat gnoosisest
Kurt Rudolphi "Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu" on seni ainus ülevaatlik raamat gnoosisest ja selle põhiprobleemidest. Eesti keelde on selle tõlkinud Tallinna Ülikooli religiooniuuringute dotsent, Rudolphi õpilane Jaan Lahe, klassikaline filoloog Marju Lepajõe ja saksa filoloog Jana Lahe. Põhjaliku ülevaate gnoosise praegusest uurimisseisust lisab Jaan Lahe järelsõna.
Tarmo Kulmar, Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor märkis, et Kurt Rudolphi „Gnoosis“ on nn suur klassika – idapoolse Vahemere-ruumi religiooniloo, varakristluse ajaloo ja dogmaatika, samuti Uue Testamendi kujunemisloo ja teoloogia tundmaõppimiseks üks esmajärgulise tähtsusega teoseid. "Väga hea ülevaate gnoosise praegusest uurimisseisust lisab teoloogiadoktor Jaan Lahe järelsõna. See raamat võiks olla vanaaja ajaloo, filosoofiaajaloo, võrdleva usundiloo, Uue Testamendi teoloogia ja vanaaja kirikuloo õppijatele kohustuslik lugemine. Loomulikult pakub teos palju kütkestavat kõigile gnostitsismist huvitatutele," lisas Kulmar.
Teoloog Kalle Kasemaa täheldas, et gnostiline suundumus on iseloomulik kõikidele religioonidele ja märkimisväärne on selle esilekerkimine hilisemalgi ajal: pärast I maailmasõda tehti Euroopas katseid levitada (hääbunud) idamaiseid usundeid, pärastpoole on sündinud new age jt sarnased liikumised. "Eluaegse uurimistöö põhjal on autoril õnnestunud meile kultuuriliselt lähedaste gnoosise vormidega võtta kokku lugematu hulk üksikuurimusi ning anda ammendav pilt gnoosise uurimise tänapäevasest seisust," sõnas Kasemaa.
Gnosis on kreekakeelne sõna, mis tähendab „taipamist“ – inimvaimu avanemist millegi uue mõistmiseks. Gnoosiseks nimetatatakse religioosset liikumist, mis rõhutas jumalike saladuste tundmist. Liikumine tekkis Vahemereruumi idaosas ja levis meie ajaarvamise esimestel sajanditel Rooma riigi erinevates piirkondades. Ühe oma haru, maniluse ehk manihheismi näol levis liikumine laialdaselt ka Sassaniidide ehk Uus-Pärsia riigis, jõudes seal misjonäride kaudu koguni Hiinasse. Gnoosisel on palju kokkupuutepunkte varase kristluse, aga ka teiste Rooma keisririigis levinud usunditega (judaism, müsteeriumikultused) ja filosoofiasüsteemidega, eriti keskmise platonismiga. Liikumisena, mis rõhutab inimeses olevat varjatud jumalikkust ja selle avastamise vajadust, on gnoosis olnud atraktiivne ka hilisema aja õhtumaistele mõtlejatele ning on seda ka tänapäeval, olles inspiratsiooniallikaks paljudele vaimsuse otsijatele.
Kurt Rudolph on üks tunnustatumaid gnoosise-spetsialiste maailmas, tema "Gnoosist" on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad religioonist ja antiikkultuurist.
Kurt Rudolphi "Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu" ilmus TLÜ Kirjastuse sarjas Gigantum Humeris.
Toimetaja: Mari Kartau
Allikas: TLÜ Kirjastus