Sadolini kunstipreemia nominendid on selgunud ({{commentsTotal}})

Eelmise aasta laureaat Kristi Kongi teostamas maaliinstallatsiooni
Eelmise aasta laureaat Kristi Kongi teostamas maaliinstallatsiooni "Kompvekitehas" Tartu Kunstimuuseumis Autor/allikas: Marika Agu

Tänavuse Sadolini nüüdiskunstipreemia nominendid on Laura Põld, Paco Ulman ja Anu Vahtra. Sadolini kunstipreemia on vanim erakapitalil väljaantav kunstipreemia Eestis, mida antakse välja 1996. aastast. Preemia eesmärgiks on väärtustada Eesti kunsti ühiskonna peegeldaja ja rikastajana ning ühtlasi hoida ja kasvatada Sadolini kunstikollektsiooni.

Preemiafond on ühtekokku 6000 eurot, 5000 laureaadile ja 500 eurot nominentidele. Preemia võitja kuulutatakse välja reedel, 19. detsembril hotell Olümpia konverentsikeskuses toimuval pidulikul üritusel.

Kunstipreemia lähtub ideest “värv kui kunst”, mis hõlmab endas iga-aastase kunstipreemia väljaandmist ning lisaväärtusena avalikkuses kunstiteadlikkuse tõstmist. Ettevõtte eesmärgiks on tunnustada kunsti avaliku ruumi loomuliku osana. Kunstipreemia tunnustab sealjuures ennekõike kunstnikku kui loovat mõtlejat ja ühiskonna rikastajat. Valik on subjektiivne ja sõltumatu. Lisaks rahalisele preemiale aitab ettevõte kunstnikel oma loomingut esitleda läbi Sadolini kunstikalendri.

Sadolini kunstipreemia antakse lootustandvale noorele nüüdiskunstnikule, kes on oma loomingus silma paistnud ennekõike innovatiivuse, huvitavate teemaarenduste ja sealjuures tundliku värvi- ning materjalikasutusega. Võidutöö valikuprintsiibiks on eelkõige teose kontekstitundlikkus ja ajakohasus. Tegemist on nüüdiskunstipreemiaga, mis tunnustab noort tegijat ja motiveerib teda uutele julgetele lahendustele. Meediumipõhist piirangut ei ole ja võrdselt käsitletakse fotot, videot, maali, joonistust, skulptuuri ja installatiivseid teoseid.

Konkursil osalevad kolm nominenti valis oma eriala professionaalidest koosnev kolmeliikmeline žürii, mille koosseisu kuuluvad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo, ajalehe Müürileht peatoimetaja Helen Tammemäe ning ajakirja KUNST.EE peatoimetaja Andreas Trossek. Võitja otsustab Sadolini kaubamärki esindav Akzo Nobel Baltics AS.

Mullu võitis Sadolini kunstipreemia Kristi Kongi, teised nominendid olid Jass Kaselaan ja Neeme Külm. 2012. aastal võitis preemia Paul Kuimet, teised nominendid olid Merike Estna ja Sigrid Viir.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Akzo Nobel



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.