Arvustus: mälestusi mehemeelest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Andres Haabu

Uus raamat

Alo Lõhmus
"Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal"
Maalehe Raamat
335 lk.

Viimasel ajal võib tähele panna, et meie kurikuulsalt rahumeelne talupojaühiskond sõjardistub hoogsalt. Igasugu pintsakud ja lipsud kekutavad eneseklõpsudel laigulises. Libamaailm kubiseb tugitoolistrateegidest ja üleskutsetest lippude alla ronida.

Mis parata, olukord ja sündmused süüdi, kodumaa ning demokraatia selgelt hädaohus. Nii pole ime, et sõdurdamine (inglise keeles Sojering) on popp ja peen. Suisa loomulik, kui peaminister alustab oma valimisreklaami sõjalennuväljal, ustavate liitlaste aeroplaanid taustatantsijateks. Muide, mis te norite poisi kallal, asi pole kohas ja lennumasinates, vaid idees, samasuguse pildi joonistanuks keskminegi patsiga arvutitaibu kokku. Näpusoojaks tipitud.

Mingi mõni kuu tagasi tegid kaks tüüpi raamatu „Just nii, härra seersant!“ oma kogemustest Eesti Kaitseväes. Sellesama „Eesti laiguliseks!“ mõtlemise käigus puhuti teos üles. Et käsiraamat kutsealusele, innustav ja, eelkõige, väga vajalik raamat, arvestades olukorda.

Pole halb raamat. Igavavõitu, aga see-eest väga põhjalik, tõepoolest käsiraamat igale noorele mehele, kes jõuab ikka, kui tuleb püssi lohistama minna. Ainult ära rikutud, kuna autorid tahtsid vist teha "Star Warsi" trikki, kasumis enne, kui ekraanile jõuab ja – vist – küsisid nõu, hau ja raha kaitsestruktuuridelt. Kes toppisid muidu täiesti asjalikku jutu sisse pläma demokraatiast, rahvusvahelisest julgeolekust jne, mis nende arvates pidanuks mehemeelt ja isamaalisust kasvatama. Võibolla on neil õigus.

Kuigi kogu isamaalisus vähemalt mõne mehe meelest on kokku võetav kolme sõnaga: Eesti eest surmani!

Isamaalisus on vaimne seisund. Et kui nüüd jõuaks pärast pikka uitamist ka raamatu manu, millest jutt peaks olema, siis seda seal just kirjeldatakse. Ehtsat, mitte propagandateenistuste pealepressitud sodi.

Auväärt Alo Lõhmus on kokku keeranud korraliku lugemiku algallikatest. Meeste mälestustest, kirjadest, kes tegid Vabadussõja kõige sitema algusaja läbi. Kes läksid, ise peast 17, püssi ja 15 padruniga läbi mõnitava rahvahulga ikkagi kogunemispaika. Teadmata päris täpselt ehk, miks just, aga ikka läksid. Ohvitserid, külamehed, üks igavesti kirju kamp. Veel kirjuma relvastuse, varustuse, rõivaste ja meeleoludega.

Ime küll, asi läks käima. Vaatamata leierdatud juttudele, et kus nüüd meie suure Vene vastu ja ehk tuuakse hoopis õnn õuele. Ju mängis kaasa, et punastel oli olnud juba võimalust end igal viisil näidata, isegi purupõrunule hakkas kohale jõudma, mis pundiga tegu. Ikkagi, muinane mehemeel ka, umbes: no nii see asi nüüd küll ei lähe, kus koodid-hangud.

See pole filmisõda ega ametliku ajaloo sõda, kus puhtas mundris puhtas kaevikus kangelaslikult surrakse, harvadel vabadel hetkedel maalikunsti ja muusikaga tegeldes. Veri, hais, külm, kõht tühi, räpane. Alice Kuperjanovi retsept partisanide toitmiseks on omaette lugemist väärt. Üks sõdasid läbi teinud mees on öelnud, et rindemälestuste tõepärasust tulebki hinnata selle järgi, palju söögist juttu on. Õigel sõduril on kõht alati tühi, kes toidumuresid ei meenuta, on võlts. Jalad võiksid ka vähe kuivemad, soojemad olla ning magamispaik putukateta. Ametlikus ajaloos te vaevalt leiate fotoallkirja: Eesti sõdur täisid otsimas. Siit küll.

Pole siin tegelikult ka erilisi kangelasi. Inimesed. Kes pole just alati ilusad ja head. Mitte ainult punased, kelle tegudest siin liigagi üksikasjalikult juttu. Omad ikka kah. Soomlased ikka kah. Kui nägu pole meeldiv, vangil on liiga head saapad või taskukell, siis ju ta üks punane oli, kuuli vääris.

Ometi on vaim isamaaline. Olgu sünk, olgu räpane, olgu mitte kõige ausam. Sellised need mehed olid, sellised mehed tegid. Ilustamata lugu küsib ehk paremini, kui õõnes plakat: kui oleks jälle vaja, mis sa siis teeks?

Ainet mõtisklusteks.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: