Arvustus: mälestusi mehemeelest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Andres Haabu

Uus raamat

Alo Lõhmus
"Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal"
Maalehe Raamat
335 lk.

Viimasel ajal võib tähele panna, et meie kurikuulsalt rahumeelne talupojaühiskond sõjardistub hoogsalt. Igasugu pintsakud ja lipsud kekutavad eneseklõpsudel laigulises. Libamaailm kubiseb tugitoolistrateegidest ja üleskutsetest lippude alla ronida.

Mis parata, olukord ja sündmused süüdi, kodumaa ning demokraatia selgelt hädaohus. Nii pole ime, et sõdurdamine (inglise keeles Sojering) on popp ja peen. Suisa loomulik, kui peaminister alustab oma valimisreklaami sõjalennuväljal, ustavate liitlaste aeroplaanid taustatantsijateks. Muide, mis te norite poisi kallal, asi pole kohas ja lennumasinates, vaid idees, samasuguse pildi joonistanuks keskminegi patsiga arvutitaibu kokku. Näpusoojaks tipitud.

Mingi mõni kuu tagasi tegid kaks tüüpi raamatu „Just nii, härra seersant!“ oma kogemustest Eesti Kaitseväes. Sellesama „Eesti laiguliseks!“ mõtlemise käigus puhuti teos üles. Et käsiraamat kutsealusele, innustav ja, eelkõige, väga vajalik raamat, arvestades olukorda.

Pole halb raamat. Igavavõitu, aga see-eest väga põhjalik, tõepoolest käsiraamat igale noorele mehele, kes jõuab ikka, kui tuleb püssi lohistama minna. Ainult ära rikutud, kuna autorid tahtsid vist teha "Star Warsi" trikki, kasumis enne, kui ekraanile jõuab ja – vist – küsisid nõu, hau ja raha kaitsestruktuuridelt. Kes toppisid muidu täiesti asjalikku jutu sisse pläma demokraatiast, rahvusvahelisest julgeolekust jne, mis nende arvates pidanuks mehemeelt ja isamaalisust kasvatama. Võibolla on neil õigus.

Kuigi kogu isamaalisus vähemalt mõne mehe meelest on kokku võetav kolme sõnaga: Eesti eest surmani!

Isamaalisus on vaimne seisund. Et kui nüüd jõuaks pärast pikka uitamist ka raamatu manu, millest jutt peaks olema, siis seda seal just kirjeldatakse. Ehtsat, mitte propagandateenistuste pealepressitud sodi.

Auväärt Alo Lõhmus on kokku keeranud korraliku lugemiku algallikatest. Meeste mälestustest, kirjadest, kes tegid Vabadussõja kõige sitema algusaja läbi. Kes läksid, ise peast 17, püssi ja 15 padruniga läbi mõnitava rahvahulga ikkagi kogunemispaika. Teadmata päris täpselt ehk, miks just, aga ikka läksid. Ohvitserid, külamehed, üks igavesti kirju kamp. Veel kirjuma relvastuse, varustuse, rõivaste ja meeleoludega.

Ime küll, asi läks käima. Vaatamata leierdatud juttudele, et kus nüüd meie suure Vene vastu ja ehk tuuakse hoopis õnn õuele. Ju mängis kaasa, et punastel oli olnud juba võimalust end igal viisil näidata, isegi purupõrunule hakkas kohale jõudma, mis pundiga tegu. Ikkagi, muinane mehemeel ka, umbes: no nii see asi nüüd küll ei lähe, kus koodid-hangud.

See pole filmisõda ega ametliku ajaloo sõda, kus puhtas mundris puhtas kaevikus kangelaslikult surrakse, harvadel vabadel hetkedel maalikunsti ja muusikaga tegeldes. Veri, hais, külm, kõht tühi, räpane. Alice Kuperjanovi retsept partisanide toitmiseks on omaette lugemist väärt. Üks sõdasid läbi teinud mees on öelnud, et rindemälestuste tõepärasust tulebki hinnata selle järgi, palju söögist juttu on. Õigel sõduril on kõht alati tühi, kes toidumuresid ei meenuta, on võlts. Jalad võiksid ka vähe kuivemad, soojemad olla ning magamispaik putukateta. Ametlikus ajaloos te vaevalt leiate fotoallkirja: Eesti sõdur täisid otsimas. Siit küll.

Pole siin tegelikult ka erilisi kangelasi. Inimesed. Kes pole just alati ilusad ja head. Mitte ainult punased, kelle tegudest siin liigagi üksikasjalikult juttu. Omad ikka kah. Soomlased ikka kah. Kui nägu pole meeldiv, vangil on liiga head saapad või taskukell, siis ju ta üks punane oli, kuuli vääris.

Ometi on vaim isamaaline. Olgu sünk, olgu räpane, olgu mitte kõige ausam. Sellised need mehed olid, sellised mehed tegid. Ilustamata lugu küsib ehk paremini, kui õõnes plakat: kui oleks jälle vaja, mis sa siis teeks?

Ainet mõtisklusteks.

Toimetaja: Valner Valme



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.