Arvustus: Murakami kahe maailma vahel ({{commentsTotal}})

Haruki Murakami
Haruki Murakami Autor/allikas: famousauthors.org

"1Q84" tuli ka originaalis kahes jaos, 1. ja 2. osa ilmusid 29. mail 2009 ja 3. osa 16. aprillil 2010. Eestikeelsete teoste vahe oli kas juhuslikult või siis meelega enam-vähem sama pikk. Kui palju meie elus aga üldse juhuseid on? Murakamit lugedes hakkad uskuma igasugu asju.

Ligi tuhandeleheküljelise kogumahuga teose viimases raamatus läheb edasi kõik kronoloogiliselt, sellest kohast ja sellest aastaajast, kuhu tegelased teise raamatu lõpus jäid. Aasta lõpp läheneb, tegevus toimub kolme kuu jooksul. Kõik on samas muidugi suhteline, samas kestab ka 1984 aasta kõrval teine aeg ja teine reaalsus, aasta 1Q84. Taevas on endiselt kaks kummalist kuud. Suur ja väike.

Tengo ja Aomame otsivad endiselt teineteist. Kiskjainstinktidega terane detektiiv Ushikawa on neil kannul. Väikesed Inimesed on vakka. Tapetud Liidri jüngrid plaanivad endiselt kättemaksu. Uusi tegevusliine peaaegu ei lisandu.

Eriti staatiline on Aomame igapäevaelu. Pärast Liidri tapmist on ta peidus ühes äärelinnakorteris. Valmistab süüa, teeb trenni, vaatab uudiseid, loeb Prousti ja ootab, et Tengo tuleks. Ja kaks kuud kõrguvad kõrvuti taevalaotuses ja ootavad, et Aomame nende poole vaataks.

Esimese kahe raamatuga võrreldes on finaali tempo kuidagi teistsugune. Metafoore ja pisikesi hästipeidetud vihjeid jagub, aga aastalõpule kohaselt on tempo kuidagi meditatiivne. Argielu detailide korduste pisiasjadeni kirjeldamisega annab Murakami tasahilju oma verbaalset šamaanitrummi tagudes reaalsusele uue mõõtme, kust ei puudu ka ehedad sürreaalsed elemendid. Raamatu tegelased mitte ei taju aega tavatult. See on aeg ise, mis liigub ebakorrapäraselt.

Nagu üks kriitik teraselt märkis, on tegemist Võluflöödi, Meistri ja Margarita ning Rosemary's Baby omalaadse hübriidiga. Murakami kirjutas seda kolm aastat. Tagasihoidliku mehena ei ole ta endast kunagi mõelnud kui mingist suurest kunstnikust. "Olen mees, kes suudab kirjutada," ütles ta The Guardianile pärast triloogia lõpetamist antud intervjuus. Muide, Murakami on ka enda ümber pununud mõnusa maagilise reaalsuse pilve. Näiteks otsustas ta kirjutama hakata praktiliselt keset ühte pesapallimängu saabunud kummalise impulsi ajel.

"1Q84" on ilus, vaikne ning rahulik armastuslugu lugu ootusest ja lootusest, inimkujulisest tühimikust hinges, ihast ja kättemaksust, religioonist ja ettemääratusest, ilust ja valust.

Haruki Murakami
"1Q84"
III osa
Jaapani keelest tõlkinud Margis Talijärv
440 lk
Varrak

 

Toimetaja: Mari Kartau



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: