Autahvel: kaks tagurlikku pilguheitu Tallinna ja Tartu suunalt kunstiaastale 2014 ({{commentsTotal}})

Jass Kaselaan
Jass Kaselaan Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Miks tagurlikku? Vestlesin hiljuti ühe mõjuka Eesti kunstitöötajaga sellest, mis on kunstis oluline. Mina arvasin, et olulised on need nähtused, mis on head. Tema arvas, et need, kuhu voolab kapital. Hea on subjektiivne. Kas kapital on objektiivne?

Kui keegi pissib põrandale, näiteks väike laps või koduloom, siis piss voolab kergema vastupanu teed, ikka kõige madalamasse toanurka. See on gravitatsioon. Kas kunst peaks tingimusteta alluma gravitatsioonile või hoopis püüdma seda ületada?

Markus Toompere, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees

KOLM OLULIST NÄITUST (siin ja edaspidi: ei ole tähtsuse järjekorras)

Tallinna Kunstihoones toimunud näitus „Väljasõit rohelisse. Tartu 1860-2014“. Tegu oli esimese suurema tartlaste näitusega peale 1980. aastate keskpaika Tallinnas. Seda saatis Vahram Muradyani kujundatud omanäoline trükis. Tartu Kunstnike Liidu palvel Tartu kunstnikest valiku koostanud Peeter Talvistu seab kaasaegse kõrval algusdaatumiteks hoopis baltisaksa ülikoolilinna ja Pallase, sest just nendes mõistetes peituvad praeguse enesekehtestamise ja omapära alged. Samas ei eita antud näitus sedagi, et seal sisalduvad ka peamised põhjused, miks aegade jooksul on tekkinud mütoloogiline lõhe kahe kultuurikeskuse, Tartu ja Tallinna vahele. Kuigi väga mitmeid osalevaid kunstnikke saab otseselt Tartuga seostada, on paljude puhul selline ühendamine siiski ülimalt meelevaldne – erinevalt varasematest suurkujudest on praeguseks väga keeruline väita, kas keegi on tegelikult iseloomustatav selle koha järgi, kus ta on sündinud, elanud või õppinud.

Stencibility“. Ühtelugu otsitakse Eestis meeleheitlikult taga seda kunstifestivali, mis oleks rahvusvaheliselt mõjukas ja lõpuks viiks meid kaardile - seda kõike tulutult. Tegelikult on meil see festival olemas, 2010. aastast toimuv „Stencibility“! Antud festival pole mõjukust, rahvusvahelisust ja kõiki neid teisi prestiiž-sõnavarasse kuuluvaid tunnussõnu endale eesmärgiks seadnud, nad on sihikindla tööga järk-järgult selle lihtsalt saavutanud. Oma žanris ennustan ma neile suurt tulevikku, kui just ära ei väsita.

Artishoki biennaal Riias. Riia on Tartust 30 min kaugemal kui Tallinn. See linn on ilusam, suurem, võimalusterohkem, elust pulbitsevam ja rikkam. Artishoki Riias korraldamine oli igati loogiline ja omas seal väga suurt uudsuse efekti, seda just eelkõige formaadi eripära tõttu: 10 kunstnikku (viis Eestist ja viis Lätist), kümme kriitikut (viis Eestist ja viis Lätis), kümme uudisteost, 110 teksti. Toimus see kõik kohas nimega Mūkusalas Mākslas salons. Tere tulemast Riiga!

KAKS OLULIST TRÜKIST

Kadri Asmeri poolt koostatud Ilmar Malini raamat "Kunsti pärast". See raamat kõnetas mind ennast väga isiklikult ning lõpus olin sunnitud nentima: mitte midagi pole muutunud!

„Tartu kunsti aabits“. Aastalõpunäitusel esitletav trükis, mis on endale seadnud ambitsioonika eesmärgi kirjeldada Tartu kunsti. Tartu kunsti aabits on ülevaatlik trükis Tartu kunstiajaloost alates 1803. a avatud Tartu Ülikooli kunstikabinetist lõpetades tänavakunstiga. Läbi erinevate autorite pilgu annab aabits lugejale esmase sissevaate Tartu kunstilukku kogu selle mitmekesisuses. Tekstide autorid: Marika Agu, Kadri Asmer, Indrek Grigor, Reet Mark, Mary-Ann Talvistu, Tiiu Talvistu, Kristina Tamm, Triin Tulgiste.

KOLM OLULIST TENDENTSI

Tartu Kunstnike Liidu loomeliiduks mitte tunnistamine. TKL sai õiguse nii halduskohtus kui ringkonna kohtus ja ministeerium muutis seaduse ära moel, mis tõkestas TKL registreerimist loomeliiduks. Ma olen kõikvõimalikel ministeeriumi koosolekutel käinud, kus ametnikud peidavad end väite taha, et ühte või teist asja ei saa teha, kuna seadus ei luba ja seaduse muutmine on hirmus keeruline. Tuleb välja, et kui ministeerium on piisavalt motiveeritud, siis seaduse muutmine on sama lihtne kui lasta sõrmenipsu. Ohtlik, kurb ja ebaõiglane tendents, kus ministeerium ei tegele probleemide lahendamisega, vaid kartelli kaitsmisega, mille taustal toimub loomeliitude toetuse najal vari-kulka, mida sisuliselt keegi ei kontrolli.

Kunstihangete seadus. Seda on vaja ja see on hea. Lõpuks on see tööle saadud ja on märkimisväärselt elavdanud avalikku ruumi ja ka kunstnikkonda. Ehk hakkavad kunstiõppeasutused mingist hetkest uuesti monumentaalkunsti aluseid õpetama. Omal ajal jäeti kohalikud omavalitsused seadusest välja naiivses lootuses, et nad seda vabatahtlikult rakendavad, aga üksi KOV pole seda teinud. Ehk võiks sellest järeldusi teha.

Segaduses Tartu kunstiinstutsioonidega. Iga natukese aja tagant on kuulda järjekordseid uudised, kuidas Ülikoolis maaliosakonda suletakse või Kultuuriministeerium on Tartu Kunstimuuseumi kohta järjekordse plaani (suusõnalise loomulikult) üllitanud. Mul on ettepanek: teeme 2015. aastal nii, et ärme surgi, torgi, sepitse nende asutustega mitte midagi. Jätame nad lihtsalt rahule ja las inimesed teevad oma tööd ilma hirmuta hommikul lehte lugedes teada saada, et keegi kuskil ilma neile ütlemata on jälle midagi välja haudunud.

 

Mari Kartau, kultuur.err.ee kunstitoimetaja

KAKS HEAD TEOST

Jaanus Samma “Filter” (kuraatorinäitusel "Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?" Tartu Kunstimuuseum, 24. jaanuar - 9. märts 2014. Kuraator: Rael Artel, Kaaskuraatorid: Marika Agu, Mare Joonsalu, Hanna-Liis Kont). See polnud küll antud töö esmaesitlus, kuid mõjus just sellel näitusel, Tartu Kunstimuuseumi võimuvahetusega kaasnenud konfliktide kontekstis nagu rusikas silmaauku. Maavärin kujundina on adekvaatne kirjeldamaks kunsti ebastabiilset positsiooni ühiskonnas. Jaanus Samma on selle oma installatsioonis „Filter“ väga mõjuvalt välja mänginud. Põrand kõmiseb, kroonlühter väriseb, ja kui veel mõelda, et see kõik toimub viltuse maja ülakorrusel, siis hakkab päris kõhe.

Toomas Thetloff “Raamitud” (näitusel „Väljasõit rohelisse. Tartu 1860–2014“ Tallinna Kunstihoones 1. aug - 4. sept 2014). Toomas Thetloffi minimalistlikul pildil „Raamitud” näeme peene joonena kulgemas Eesti satelliidifotost välja lõigatud raami, mitte seda Eesti-kujulist, mis meil kõigil pealuusse on graveeritud, vaid kandilist, nagu ekraanitõmmisest crop'itut. See on eestlase identiteedi alateadlik piir ja stardipakk korraga.

KOLM HEAD NÄITUST

Näitus ART CONTAINER (Pärnu Linnagalerii, Raekoda, 7. veebruar - 08. märts 2014). Järelhüüe laialijooksnud Polymeri kultuuritehase kunstikommuunile. Nii vägevat installatsiooninäitust pole Eestis ammu olnud, sest installatsioonikunst on kallis. Artcontaineri kunstnikud ei ole eriliselt rikkad, küll aga on nad oma töödesse kõvasti aega ja energiat investeerinud.

Andres Tali isiknäitus "Van Eyck´i talleke" (Hobusepea galerii, 6. - 24. märts 2014). Pessimistlik ja esteetiline, nagu Tali ikka. Lambakari kui kujund pole muidugi uus, kuid oli sel näitusel väga mõjusalt välja mängitud. Väga hea oli ka Tali jumala-teemaline tekstipõhine töö Graafikatriennaalil.

Silja Saarepuu ja Villu Plingi näitused "Vetel" (Haapsalu Linnagalerii, 10. mai - 1. juuni 2014) ja “MAAL” (Kunstihoone Galerii, 15.05 – 7.06.2014). Plink ja Saarepuu tegelevad rahvusliku identiteedi elementaarosakestega. Nad oskavad luua mõjusaid kujundeid, mis panevad vaataja nägema tavalisi asju teise nurga alt. Nad ei lajata üheplaanilise sõnumiga, vaid liiguvad erinevatel tähendustasanditel ja annavad ka vaatajale võimaluse avastada jõujooni kõrge ja madala vastasmõjudes.

ÜKS HEA ARTIKKEL

Maarin Mürgi artikkel “EKA aastal 100. Neoliberalistlikud mõjud (kunsti)kõrgharidusele” (raamatus “Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”, koostanud Mart Kalm, Tallinn 2014). Üleüldise hurraa-optimismi ja särasilmsuse taustal kainestav lugu sellest, kuidas valitsev ideoloogia asjadele tegelikult mõjub. Maarin on asjad ilusti kokku võtnud, ta on seda ka varem teinud, ja mitte ainul tema. Seega otsustajad kunstihariduses peaks seda kõike ju teadma. Aga nii hea ja ohutu on lugeda ühiskonnakriitikat näitusekontseptsioonist galerii seinal. Kui on vaja tegelikke poliitilisi otsuseid vastu võtta, siis unustame kriitika ja jätkame silmakirjalikku jauramist loomemajanduse õitsengust.

KOLM OLULIST TENDENTSI

Dekoratiivkunsti pealetung. Juba eelmise aasta kokkuvõtetes rõõmustati selle üle, et Eesti kunst on lõpuks ometi saavutanud midagi välisturgudel (siseturg on nii väike, et sellest pole üldse mõtet rääkida). Turumajandusel on aga oma hind. Kes see ikka tahab osta midagi sügavmõttelist, kriitilist, süvenemistnõudvat jne. Kunst kui kaup peab jätkuvalt olema ilus ja sisendama positiivsust. Säravamad näited siinkohal on „Merike Estna ja mina kui maal“ (KUMU, 27.06.–02.11.2014) ja "Can't go on, must go on" / "Võimatu minna, kindlasti minna" (Tallinna kunstihoone, 25.10.-30.11.2014). Isegi sotsiaalkriitilise kunsti eest võitlev EKKM-i kamp on alla andnud: Köler Prize 2014 näitusel oli disain ja meelelahutus juba päris kunstiga peaaegu pooleks.

Hea noor skulptuur. Kui maalikunst on publiku soovidele vastu tulles lahjaks jäänud, siis skulptuurile on praegune aeg üllatavalt hästi mõjunud. Miks, ei tea. Igatahes autorid nagu Jass Kaselaan, Kris Lemsalu, Edith Karlson, Jevgeni Zolotko ja mõnigi teine panevad täie rauaga ja ei tee sisulisi järeleandmisi.

Veel nähtamatu indigolaste põlvkond. Neid olen kõige lähemalt näinud koolinoorte triennaalil Eksperimenta!, vilksamisi ka mujal. Midagi ei ole öelda, alla kahekümnesed on kõvad tegijad. Need, kes on otsustanud kunsti teha, seda ka teevad, hoolimata hariduse katsetest kõike ilusat ära rikkuda. Nad on professionaalse suhtumisega, visad, intellektuaalsed, enesekindlad, aga samas ka empaatiavõimelised, tundlikud ja mõistlikkuse piires kohanevad. Loodame, et nad päästavad varsti mitte ainult kunsti, vaid kogu maailma!

Toimetaja: Mari Kartau



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: