Autahvel: kaks tagurlikku pilguheitu Tallinna ja Tartu suunalt kunstiaastale 2014 ({{commentsTotal}})

Jass Kaselaan
Jass Kaselaan Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Miks tagurlikku? Vestlesin hiljuti ühe mõjuka Eesti kunstitöötajaga sellest, mis on kunstis oluline. Mina arvasin, et olulised on need nähtused, mis on head. Tema arvas, et need, kuhu voolab kapital. Hea on subjektiivne. Kas kapital on objektiivne?

Kui keegi pissib põrandale, näiteks väike laps või koduloom, siis piss voolab kergema vastupanu teed, ikka kõige madalamasse toanurka. See on gravitatsioon. Kas kunst peaks tingimusteta alluma gravitatsioonile või hoopis püüdma seda ületada?

Markus Toompere, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees

KOLM OLULIST NÄITUST (siin ja edaspidi: ei ole tähtsuse järjekorras)

Tallinna Kunstihoones toimunud näitus „Väljasõit rohelisse. Tartu 1860-2014“. Tegu oli esimese suurema tartlaste näitusega peale 1980. aastate keskpaika Tallinnas. Seda saatis Vahram Muradyani kujundatud omanäoline trükis. Tartu Kunstnike Liidu palvel Tartu kunstnikest valiku koostanud Peeter Talvistu seab kaasaegse kõrval algusdaatumiteks hoopis baltisaksa ülikoolilinna ja Pallase, sest just nendes mõistetes peituvad praeguse enesekehtestamise ja omapära alged. Samas ei eita antud näitus sedagi, et seal sisalduvad ka peamised põhjused, miks aegade jooksul on tekkinud mütoloogiline lõhe kahe kultuurikeskuse, Tartu ja Tallinna vahele. Kuigi väga mitmeid osalevaid kunstnikke saab otseselt Tartuga seostada, on paljude puhul selline ühendamine siiski ülimalt meelevaldne – erinevalt varasematest suurkujudest on praeguseks väga keeruline väita, kas keegi on tegelikult iseloomustatav selle koha järgi, kus ta on sündinud, elanud või õppinud.

Stencibility“. Ühtelugu otsitakse Eestis meeleheitlikult taga seda kunstifestivali, mis oleks rahvusvaheliselt mõjukas ja lõpuks viiks meid kaardile - seda kõike tulutult. Tegelikult on meil see festival olemas, 2010. aastast toimuv „Stencibility“! Antud festival pole mõjukust, rahvusvahelisust ja kõiki neid teisi prestiiž-sõnavarasse kuuluvaid tunnussõnu endale eesmärgiks seadnud, nad on sihikindla tööga järk-järgult selle lihtsalt saavutanud. Oma žanris ennustan ma neile suurt tulevikku, kui just ära ei väsita.

Artishoki biennaal Riias. Riia on Tartust 30 min kaugemal kui Tallinn. See linn on ilusam, suurem, võimalusterohkem, elust pulbitsevam ja rikkam. Artishoki Riias korraldamine oli igati loogiline ja omas seal väga suurt uudsuse efekti, seda just eelkõige formaadi eripära tõttu: 10 kunstnikku (viis Eestist ja viis Lätist), kümme kriitikut (viis Eestist ja viis Lätis), kümme uudisteost, 110 teksti. Toimus see kõik kohas nimega Mūkusalas Mākslas salons. Tere tulemast Riiga!

KAKS OLULIST TRÜKIST

Kadri Asmeri poolt koostatud Ilmar Malini raamat "Kunsti pärast". See raamat kõnetas mind ennast väga isiklikult ning lõpus olin sunnitud nentima: mitte midagi pole muutunud!

„Tartu kunsti aabits“. Aastalõpunäitusel esitletav trükis, mis on endale seadnud ambitsioonika eesmärgi kirjeldada Tartu kunsti. Tartu kunsti aabits on ülevaatlik trükis Tartu kunstiajaloost alates 1803. a avatud Tartu Ülikooli kunstikabinetist lõpetades tänavakunstiga. Läbi erinevate autorite pilgu annab aabits lugejale esmase sissevaate Tartu kunstilukku kogu selle mitmekesisuses. Tekstide autorid: Marika Agu, Kadri Asmer, Indrek Grigor, Reet Mark, Mary-Ann Talvistu, Tiiu Talvistu, Kristina Tamm, Triin Tulgiste.

KOLM OLULIST TENDENTSI

Tartu Kunstnike Liidu loomeliiduks mitte tunnistamine. TKL sai õiguse nii halduskohtus kui ringkonna kohtus ja ministeerium muutis seaduse ära moel, mis tõkestas TKL registreerimist loomeliiduks. Ma olen kõikvõimalikel ministeeriumi koosolekutel käinud, kus ametnikud peidavad end väite taha, et ühte või teist asja ei saa teha, kuna seadus ei luba ja seaduse muutmine on hirmus keeruline. Tuleb välja, et kui ministeerium on piisavalt motiveeritud, siis seaduse muutmine on sama lihtne kui lasta sõrmenipsu. Ohtlik, kurb ja ebaõiglane tendents, kus ministeerium ei tegele probleemide lahendamisega, vaid kartelli kaitsmisega, mille taustal toimub loomeliitude toetuse najal vari-kulka, mida sisuliselt keegi ei kontrolli.

Kunstihangete seadus. Seda on vaja ja see on hea. Lõpuks on see tööle saadud ja on märkimisväärselt elavdanud avalikku ruumi ja ka kunstnikkonda. Ehk hakkavad kunstiõppeasutused mingist hetkest uuesti monumentaalkunsti aluseid õpetama. Omal ajal jäeti kohalikud omavalitsused seadusest välja naiivses lootuses, et nad seda vabatahtlikult rakendavad, aga üksi KOV pole seda teinud. Ehk võiks sellest järeldusi teha.

Segaduses Tartu kunstiinstutsioonidega. Iga natukese aja tagant on kuulda järjekordseid uudised, kuidas Ülikoolis maaliosakonda suletakse või Kultuuriministeerium on Tartu Kunstimuuseumi kohta järjekordse plaani (suusõnalise loomulikult) üllitanud. Mul on ettepanek: teeme 2015. aastal nii, et ärme surgi, torgi, sepitse nende asutustega mitte midagi. Jätame nad lihtsalt rahule ja las inimesed teevad oma tööd ilma hirmuta hommikul lehte lugedes teada saada, et keegi kuskil ilma neile ütlemata on jälle midagi välja haudunud.

 

Mari Kartau, kultuur.err.ee kunstitoimetaja

KAKS HEAD TEOST

Jaanus Samma “Filter” (kuraatorinäitusel "Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?" Tartu Kunstimuuseum, 24. jaanuar - 9. märts 2014. Kuraator: Rael Artel, Kaaskuraatorid: Marika Agu, Mare Joonsalu, Hanna-Liis Kont). See polnud küll antud töö esmaesitlus, kuid mõjus just sellel näitusel, Tartu Kunstimuuseumi võimuvahetusega kaasnenud konfliktide kontekstis nagu rusikas silmaauku. Maavärin kujundina on adekvaatne kirjeldamaks kunsti ebastabiilset positsiooni ühiskonnas. Jaanus Samma on selle oma installatsioonis „Filter“ väga mõjuvalt välja mänginud. Põrand kõmiseb, kroonlühter väriseb, ja kui veel mõelda, et see kõik toimub viltuse maja ülakorrusel, siis hakkab päris kõhe.

Toomas Thetloff “Raamitud” (näitusel „Väljasõit rohelisse. Tartu 1860–2014“ Tallinna Kunstihoones 1. aug - 4. sept 2014). Toomas Thetloffi minimalistlikul pildil „Raamitud” näeme peene joonena kulgemas Eesti satelliidifotost välja lõigatud raami, mitte seda Eesti-kujulist, mis meil kõigil pealuusse on graveeritud, vaid kandilist, nagu ekraanitõmmisest crop'itut. See on eestlase identiteedi alateadlik piir ja stardipakk korraga.

KOLM HEAD NÄITUST

Näitus ART CONTAINER (Pärnu Linnagalerii, Raekoda, 7. veebruar - 08. märts 2014). Järelhüüe laialijooksnud Polymeri kultuuritehase kunstikommuunile. Nii vägevat installatsiooninäitust pole Eestis ammu olnud, sest installatsioonikunst on kallis. Artcontaineri kunstnikud ei ole eriliselt rikkad, küll aga on nad oma töödesse kõvasti aega ja energiat investeerinud.

Andres Tali isiknäitus "Van Eyck´i talleke" (Hobusepea galerii, 6. - 24. märts 2014). Pessimistlik ja esteetiline, nagu Tali ikka. Lambakari kui kujund pole muidugi uus, kuid oli sel näitusel väga mõjusalt välja mängitud. Väga hea oli ka Tali jumala-teemaline tekstipõhine töö Graafikatriennaalil.

Silja Saarepuu ja Villu Plingi näitused "Vetel" (Haapsalu Linnagalerii, 10. mai - 1. juuni 2014) ja “MAAL” (Kunstihoone Galerii, 15.05 – 7.06.2014). Plink ja Saarepuu tegelevad rahvusliku identiteedi elementaarosakestega. Nad oskavad luua mõjusaid kujundeid, mis panevad vaataja nägema tavalisi asju teise nurga alt. Nad ei lajata üheplaanilise sõnumiga, vaid liiguvad erinevatel tähendustasanditel ja annavad ka vaatajale võimaluse avastada jõujooni kõrge ja madala vastasmõjudes.

ÜKS HEA ARTIKKEL

Maarin Mürgi artikkel “EKA aastal 100. Neoliberalistlikud mõjud (kunsti)kõrgharidusele” (raamatus “Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”, koostanud Mart Kalm, Tallinn 2014). Üleüldise hurraa-optimismi ja särasilmsuse taustal kainestav lugu sellest, kuidas valitsev ideoloogia asjadele tegelikult mõjub. Maarin on asjad ilusti kokku võtnud, ta on seda ka varem teinud, ja mitte ainul tema. Seega otsustajad kunstihariduses peaks seda kõike ju teadma. Aga nii hea ja ohutu on lugeda ühiskonnakriitikat näitusekontseptsioonist galerii seinal. Kui on vaja tegelikke poliitilisi otsuseid vastu võtta, siis unustame kriitika ja jätkame silmakirjalikku jauramist loomemajanduse õitsengust.

KOLM OLULIST TENDENTSI

Dekoratiivkunsti pealetung. Juba eelmise aasta kokkuvõtetes rõõmustati selle üle, et Eesti kunst on lõpuks ometi saavutanud midagi välisturgudel (siseturg on nii väike, et sellest pole üldse mõtet rääkida). Turumajandusel on aga oma hind. Kes see ikka tahab osta midagi sügavmõttelist, kriitilist, süvenemistnõudvat jne. Kunst kui kaup peab jätkuvalt olema ilus ja sisendama positiivsust. Säravamad näited siinkohal on „Merike Estna ja mina kui maal“ (KUMU, 27.06.–02.11.2014) ja "Can't go on, must go on" / "Võimatu minna, kindlasti minna" (Tallinna kunstihoone, 25.10.-30.11.2014). Isegi sotsiaalkriitilise kunsti eest võitlev EKKM-i kamp on alla andnud: Köler Prize 2014 näitusel oli disain ja meelelahutus juba päris kunstiga peaaegu pooleks.

Hea noor skulptuur. Kui maalikunst on publiku soovidele vastu tulles lahjaks jäänud, siis skulptuurile on praegune aeg üllatavalt hästi mõjunud. Miks, ei tea. Igatahes autorid nagu Jass Kaselaan, Kris Lemsalu, Edith Karlson, Jevgeni Zolotko ja mõnigi teine panevad täie rauaga ja ei tee sisulisi järeleandmisi.

Veel nähtamatu indigolaste põlvkond. Neid olen kõige lähemalt näinud koolinoorte triennaalil Eksperimenta!, vilksamisi ka mujal. Midagi ei ole öelda, alla kahekümnesed on kõvad tegijad. Need, kes on otsustanud kunsti teha, seda ka teevad, hoolimata hariduse katsetest kõike ilusat ära rikkuda. Nad on professionaalse suhtumisega, visad, intellektuaalsed, enesekindlad, aga samas ka empaatiavõimelised, tundlikud ja mõistlikkuse piires kohanevad. Loodame, et nad päästavad varsti mitte ainult kunsti, vaid kogu maailma!

Toimetaja: Mari Kartau



Joel Sarakula bändJoel Sarakula bänd
Joel Sarakula: naer on minu emotsionaalne päästik

Kunsti- ja muusikafestivali TOLM '17 peaesineja Joel Sarakula jaoks on laulmine puhtfüüsiline tegevus, ta fännab itaallaste prillikultuuri ning paljastab intervjuus muu hulgas oma lemmikakordi. Aga vaadake, et te Sarakulat EKKMi laval naerma ei aja, sest neid hooge võib olla raske peatada.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")
Arvustus. Ämblikmees koob suve soojaks

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spiderman: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr, Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
9/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!