Kristjan Randalu toob lavale Gurdjieffi müstilise maailma ({{commentsTotal}})

Kristjan Randalu
Kristjan Randalu Autor/allikas: Annika Metsla

9.-11. jaanuarini annab pianist Kristjan Randalu Tallinnas, Tartus ja Jõhvis soolokontserdi, mille keskmes on armeenia-kreeka päritolu müstiku ja esoteerikust filosoofi George Gurdjieffi looming.

Sündmused kuuluvad Eesti Kontserdi sarja „Müstilised kõlad”, mille kunstiline juht on Peeter Vähi. Kontserdid teeb eriliseks asjaolu, et Eesti suurtel kontserdilavadel kõlab Gurdjieffi looming täispika kontserdina esmakordselt.

Tallinna kontserdil mängib Kristjan Randalu klaverile lisaks ka harmooniumi ning tšelestat. Ehkki nii tšelesta kui ka harmoonium on levinud pillid, kasutatakse neid soolopillidena Eestis teadaolevalt esmakordselt.

„Tegemist pole Kristjan Randalu klaveriõhtuga tavapärases tähenduses. Samuti ei saa me George Gurdjieffist rääkida kui heliloojast. Pigem on tegemist müstiku, filosoofi, esoteerika-guruga, kelle muusikalised mõtted on noodipaberile vormistanud Vene helilooja, Gurdjieffi jünger Thomas de Hartmann. Kreeka-armeenia juurtega Gurdjieffi muusikat iseloomustab ühelt poolt peaaegu et naivistlik lihtsus ning teiselt poolt harvaesinev religioosne sügavus. Lühikeste klaveripalade kirjeldamiseks sobivad märksõnad sufism, dervišid, Tiibet, meditatsioon, tantsuviisid,” selgitab Peeter Vähi.

Kristjan Randalu on kõige laiema rahvusvahelise haardega Eesti jazzmuusik, keda on kontserdid viinud maailma tuntumatele kontserdilavadele, näiteks Carnegie Halli ja Lincoln Centerisse New Yorgis. Ta kuulub Tuneesia ud´i-virtuoosi Dhafer Youssefi ansambli põhikoosseisu ning ühena väga vähestest Eesti muusikutest esineb ta tihti ka Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas.

Randalu klaverimäng nii solisti kui ka ansamblimuusikuna kõlab enam kui 30 plaadil, mille hulka kuuluvad Grammy nominatsioon 2006. aastal ning 2012 Aasta Jazzialbumi tiitel Eesti Muusika Auhindadel. 2007. aastal omistati Randalule Baden-Württembergi jazzipreemia ning 2011. aastal Elioni Jazziauhind Eestis. 2014. aasta tõi Randalule Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Kristjan Randalu kinnitab, et Gurdjieffi muusikasse süvenedes avastas ta selles paralleele oma viimase paari aasta koostöökogemusest Dhafer Youssef’iga. Ta tunnistab, et justkui samastus teatud määral Thomas de Hartmanni rolliga.

Randalu kirjeldab kontserdiõhtu kunstilisi valikuid:„Mängisin kõik nootide kujul käes olnud palad läbi ja tegin esialgsed märkmed lähtudes sellest, mis kõlaliselt, meloodiliselt, harmooniliselt, rütmiliselt ja vormiliselt köitis. Terves kogumikus ilmnesid üksikud palad, millede karakter ja tehniline faktuur enamikust eristusid. Järjestusel lähtusin haakuvatest või siis teadlikult kontrastsetest helistikest ja palade karakteritest, mis määravad pikema terviku ülesehituse ja selle kulgemise tunnetuse."

Publikut ootab ees meditatiivne õhtu, kus muusikas kohtuvad erinevad kultuurid ja ajastud.

Kontserdisari „Müstilised Kõlad“

KRISTJAN RANDALU (klaver), kavas George Gurdjieffi klaverimuusika
R 9. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja
L 10. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal
P 11. jaanuar kell 17 Jõhvi kontserdimaja

Toimetaja: Tõnu Pedaru

Allikas: Eesti Kontsert



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: