Elektriteater näitab Roman Polanski retrospektiivi
19.-27. jaanuaril toob Tartu Elektriteater koostöös Tallinna kino Sõprusega ekraanile kinokunsti elava klassiku Roman Polanski retrospektiivi.
Retrospektiiv keskendub režissööri loometee esimesele perioodile, tuues värske võrdlusena ekraanile ka tema uusima filmi “Veenus karusnahas”.
Täpsem filmide ajakava:
E 19.JAN 19:00 - Nuga vees (Nóz w wodzie, 1962)
E 19.JAN 21:00 - Ummik (Cul-de-sac, 1966)
T 20.JAN 19:00 - Kartmatud vampiiritapjad (The Fearless Vampire Killers, 1967)
T 20.JAN 21:15 - Rosemary laps (Rosemary's Baby, 1968)
E 26.JAN 19:00 - Chinatown (1974)
E 26.JAN 21:30 - Veenus karusnahas (Venus in Fur, 2013)
T 27.JAN 19:00 - Tess (1979)
Filmide pikem info Elektriteatri kodulehel.
Skandaalset ja geniaalset režissööri võib nimetada tõeliselt rahvusvaheliseks lavastajaks, kelle mitmekülgne looming on mõjutanud juba mitut põlvkonda filmitegijaid, teiste hulgas ka Wes Andersoni, Abel Ferrarat ja David Fincherit.
Polanski mõrud filmid on tulvil musta huumorit, küünilisust ja pessimismi. Olles ise eluaegne tagakiusatu ja põgenik, on Polanski sidunud filmid sündmustega oma elust ja öelnud, et tema jaoks on eraldusjoon reaalsuse ja fantaasia vahel olnud alati hägune. Tulemust ei tasu peljata, kõik Polanski filmid on kuratlikult head.
Polanski sündis 1933. aastal Pariisis, kuid kolis mõni aasta hiljem perega isa kodulinna Krakowisse. Teise maailmasõja ajal vangistati ta vanemad ning saadeti koonduslaagrisse, kus ta ema ka suri. Isaga õnnestus tal taaskohtuda pärast sõja lõppu 1945. aastal.
1954. aastal asus Polanski õppima Poola Filmiakadeemiasse Lodzi, kus töötas lühi- ja dokfilmide kallal. Pärast kooli lõpetamist osales ta mitmes kuulsa poola režissööri Andrzej Wajda filmis, näitena „Lotna“ (1959), „Süütud võlurid“ (1960) ja „Samson“ (1961). 1962. aastal valmis Polanski esimene täispikk mängufilm „Nuga vees“, mis saavutas koheselt rahvusvahelise tunnustuse ning kandideeris ka parima võõrkeelse filmi Oscarile. See edu võimaldas Polanskil jõuda oma filmidega laiema publikuni: pärast Londonisse kolimist 1965. aastal valminud „Jälestus“ sai publiku ja kriitikute poolt sarnase heakskiidu. Inglismaal elades valmisid ka „Ummik“ (1966) ja „Kartmatud vampiiritapjad“ (1967).
Järgmisel aastal tegi Polanski oma Hollywoodi debüüdi kultusfilmiga „Rosemary laps“. Hoolimata edukast kärjäärist, tabas režissööri tragöödia – 1969. aastal langes ta lapseootel abikaasa Sharon Tate Charles Mansoni jüngrite jõhkra mõrva ohvriks. Teda kogu elu jälitanud vägivald peegeldub ka Polanski filmides, mis puudutavad sageli kurjuse ja võõrandumise temaatikat. Selle headeks näideteks on 1971. aasta „Macbeth“ ja 1974. „Chinatown“.
1977. aastal arreteeriti selleks hetkeks juba tipprežissööri staatusesse jõudnud Polanski süüdistatuna 13-aastase tüdruku vägistamises ja talle narkootikumide manustamises. Mees nõustus omaks võtma vaid seksuaalvahekorra alaealisega ja veetis kuus nädalat vangis. Edasisest süüdistusest pääsemiseks põgenes Polanski 1978. aastal USAst ja on sellest ajast elanud Prantsusmaal ja Poolas. USA nõuab siiani mehe väljaandmist.
Tema 1980-1990ndatel valminud filmide vastuvõtt jäi leigeks, kuid Polanski tõsusis 2000. aastate alguses taas rambivalgusesse: 2002. aastal valminud holokausti-draama „Pianist“ tõi mehele ka parima stsenaariumi Oscari. 2010. aastal valminud „Variautor“ võitis lisaks muule edule ka Tallinnas toimunud 23. Euroopa Filmiauhindadel kuues kategoorias, teiste hulgas nii parima Euroopa filmi kui režissööri auhinna.
Toimetaja: Tõnu Pedaru
Allikas: Tartu Elektriteater