Tartus on näitus ikoonikunsti inimlikust ja jumalikust maailmast ({{commentsTotal}})

Näitus ”Ikoonide inimlik ja jumalik maailm”
Näitus ”Ikoonide inimlik ja jumalik maailm” Autor/allikas: Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avati näitus ”Ikoonide inimlik ja jumalik maailm”, mis tutvustab ortodoksses kultuuriruumis levinud ikoonikunsti vaimsust ja esteetikat ning pühapiltide seoseid inimeste igapäevaeluga.

„Näitus püüab leida seoseid kristliku kultuuri tõekspidamiste ja inimeste reaalses elus toimuva vahel – inimeste ootuste, lootuste ja nende käitumisega sakraalsete esemete suhtes. Ikoon ei ole mitte ainult kunstiteos vaid lugude, tõekspidamiste ja uskumuste kandja, mis on juhtinud inimeste elu mitmete sajandite vältel,“ tutvustab ikoonitemaatikat näituse kuraator Külli Valk.

„Nõukogude perioodil katkes paljudel inimestel side kristlusega ning seetõttu ei ole ikoonide tähendused ja neil kujutatud piltide lood niisama lihtsalt tabatavad,“ tutvustab kuraator teemat. „Seal peituvat sügavamat sisu aitabki antud näitus paremini mõista. Tänapäeva maailmas on teineteise mõistmine ja tolerantsus erinevate traditsioonide suhtes väga oluline.“

Näitusel on väljas ligi poolsada ikooni, mis kajastavad erinevaid teemasid nagu kirikupühad, kalendriikoonid, pühakud, elulooikoonid ja teekonnaikoonid. Näitus avab ka seda, mida tähendab ikoon õigeusklikule inimesele.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogust eksponeeritud ikoonid pärinevad peamiselt Vene keisririigi ajast ning aladelt, mille mõjusfääris kujunes ja arenes kohalik Eesti õigeusu kirikukunst ja ikoonimaal. Eestisse kandunud õigeusu traditsioon on oluline vaimne kultuuriosa, mis ühendab Eestis elavate õigeusklike eestlaste, setude ja venelaste ning muukeelsete õigeusklike vaimset pärandit läbi sajandite ning võib luua seoseid meie pereliinide vanemate põlvkondadega.

Ikoonid on jõudnud Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse nõukogude perioodil riikliku annetusena ja pärinevad eraisikutelt, kellelt need konfiskeeriti piiriületusel, kuna kunstiteoseid ei tohtinud tol ajal nõukogude liidu aladelt välja viia.

Näitusega kaasnevad lasteaia- ja koolilastele mõeldud haridusprogrammid ning ikoonimaali kursus täiskasvanutele. Tartu Ülikooli kunstimuuseumi traditsiooniliste kunstikolmapäevade raames on aga võimalik kuulata loenguid ikoonitraditsioonist, ikoonide seostest seto usueluga ning rahvauskumuste jälgedest ikoonil.

11. veebruaril kell 17.15 on kõigil võimalik näitusega tutvuda kuraatori ringkäigul.

Näituse „Ikoonide ilmalik ja jumalik maailm“ kuraator on Külli Valk ja kujundaja Maarja Roosi.

Näitus on Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatud 30. oktoobrini 2015.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Tartu Ülikooli muuseum



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: