Tartus on näitus ikoonikunsti inimlikust ja jumalikust maailmast ({{commentsTotal}})

Näitus ”Ikoonide inimlik ja jumalik maailm” Autor: Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avati näitus ”Ikoonide inimlik ja jumalik maailm”, mis tutvustab ortodoksses kultuuriruumis levinud ikoonikunsti vaimsust ja esteetikat ning pühapiltide seoseid inimeste igapäevaeluga.

„Näitus püüab leida seoseid kristliku kultuuri tõekspidamiste ja inimeste reaalses elus toimuva vahel – inimeste ootuste, lootuste ja nende käitumisega sakraalsete esemete suhtes. Ikoon ei ole mitte ainult kunstiteos vaid lugude, tõekspidamiste ja uskumuste kandja, mis on juhtinud inimeste elu mitmete sajandite vältel,“ tutvustab ikoonitemaatikat näituse kuraator Külli Valk.

„Nõukogude perioodil katkes paljudel inimestel side kristlusega ning seetõttu ei ole ikoonide tähendused ja neil kujutatud piltide lood niisama lihtsalt tabatavad,“ tutvustab kuraator teemat. „Seal peituvat sügavamat sisu aitabki antud näitus paremini mõista. Tänapäeva maailmas on teineteise mõistmine ja tolerantsus erinevate traditsioonide suhtes väga oluline.“

Näitusel on väljas ligi poolsada ikooni, mis kajastavad erinevaid teemasid nagu kirikupühad, kalendriikoonid, pühakud, elulooikoonid ja teekonnaikoonid. Näitus avab ka seda, mida tähendab ikoon õigeusklikule inimesele.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogust eksponeeritud ikoonid pärinevad peamiselt Vene keisririigi ajast ning aladelt, mille mõjusfääris kujunes ja arenes kohalik Eesti õigeusu kirikukunst ja ikoonimaal. Eestisse kandunud õigeusu traditsioon on oluline vaimne kultuuriosa, mis ühendab Eestis elavate õigeusklike eestlaste, setude ja venelaste ning muukeelsete õigeusklike vaimset pärandit läbi sajandite ning võib luua seoseid meie pereliinide vanemate põlvkondadega.

Ikoonid on jõudnud Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse nõukogude perioodil riikliku annetusena ja pärinevad eraisikutelt, kellelt need konfiskeeriti piiriületusel, kuna kunstiteoseid ei tohtinud tol ajal nõukogude liidu aladelt välja viia.

Näitusega kaasnevad lasteaia- ja koolilastele mõeldud haridusprogrammid ning ikoonimaali kursus täiskasvanutele. Tartu Ülikooli kunstimuuseumi traditsiooniliste kunstikolmapäevade raames on aga võimalik kuulata loenguid ikoonitraditsioonist, ikoonide seostest seto usueluga ning rahvauskumuste jälgedest ikoonil.

11. veebruaril kell 17.15 on kõigil võimalik näitusega tutvuda kuraatori ringkäigul.

Näituse „Ikoonide ilmalik ja jumalik maailm“ kuraator on Külli Valk ja kujundaja Maarja Roosi.

Näitus on Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatud 30. oktoobrini 2015.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Tartu Ülikooli muuseum



Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?