Arvustus: Piitspeenike vamp ja puuderdatud mehed ({{commentsTotal}})

Katariina Unt,
Katariina Unt, "Mirandolina" Autor/allikas: VAT Teater

VAT Teatri “Mirandolina” on katse tuua Eesti lavale teistsugust teatraalsust – kerget, puudritolmust mänglevust ängistava läbielamise asemel. Nagu hüüatab ka lavastuse alapealkiri: “Elu on komöödia!”

Tulemus jääb siiski poolele teele. Ei ole üle-võlli naljakas nagu Goldoni kaasaegse ja konkurendi Gozzi “Armastus kolme apelsini vastu” Elmo Nüganeni kultuslavastuses. Aga pole ka viimse silbi, hääletooni ja liigutuseni autori- ning ajastutruuks lihvitud nagu Lembit Petersoni Moliere’i-tõlgendused.

Giorgio Bongiovanni lavastuses on imeilusaid episoode – olgu või nimitegelase Mirandolina (Katariina Unt) esimene ilmumine, kus prožektorivihus näitlejanna kelmikalt naeratades eeslavalt pikalt publikut takseerib; põnevaid valgus- ja helikujunduslahendusi (kirikukellade peaaegu kõrvulukustavaks paisuv müra); rääkimata ülilihtsast, ent polüfunktsionaalsest kujundusest, kus kaks lauda, paar tooli ja vahe-eesriie märgistavad täpselt kõik vajalikud tegevuskohad.

Ent tervik mõjub papiselt ja naerda saab vähe.

Sest miks peaks meile hinge minema lugu ühest 18. sajandi kõrtsiemandast, kes ässitab omavahel võistlema laostunud markii ja ostetud tiitliga krahvi ning mässib ise samal ajal ümber sõrme naistevihkajast rüütlit?

See kõik on mitme kraadi võrra liiga jabur, et asja tõsiselt võtta.

Kuigi-kuigi... vist üsna samamoodi käivad asjad ka tänapäeval. Mõni mees on ainult imago. Ja mõni raha. Ja mõni kiisu tõmbab nii ühel kui teisel naha üle kõrvade.

VAT-i “Mirandolina” selliseid paralleele ei tõmba ja kaasaega ei kipu. Näod on puuderdatud ja parukad puhvis. Ning selles ajastutruuduses pole midagi halba. Küll aga jääb küsitavaks lavastaja valitud rõhutatult teatraalne, taotluslikult "mitte-loomulik" mängulaad, mis teeb enamikust tegelastest karikeeritud kriipsujukud, peaaegu maskid. Esteetilise katsetusena pole selline lähenemine kindlasti huvituseta, ilmselt leiab siit paralleele Goldoni-ajaga, commedia dell'arte stiiliga jne. Saalist oli siiski sootuks nauditavam vaadata Peeter Tammearu elusalt koomilist Kavaler de Ripafrattat, kes krapsakalt üle minestanud majaperenaise kalpsab.

Aga VAT Teatri isikupära kinnitab “Mirandolina” küll. See on stiiliotsing, mis passib “Sokratese”, “Brandi”, “Fausti” ritta. Selgelt omanäoline.

Carlo Goldoni “Mirandolina”

Lavastaja: Giorgio Bongiovanni
Kunstnik: Pille Jänes
Mängivad: Katariina Lauk, Peeter Tammearu, Tanel Saar jt.
Esietendus 1. veebruaril KUMUs
VAT Teater

Toimetaja: Mari Kartau



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: