Rahvusraamatukogus kuulutati välja 2014. aasta kauneimad raamatud ({{commentsTotal}})

{{1423154708000 | amCalendar}}

Täna kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2014. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut, 5 kauneimat Eesti lasteraamatut ja Eesti Kirjastuste Liidu auhinna „Aasta raamatusõber” võitja.

Selle aasta 25 kauneima raamatu konkursile esitasid 68 kirjastajat 151 tööd, mille puhul hinnati kujunduse terviklikkust, disaini, õiget materjalivalikut ja kvaliteetset teostust.

VÕIDUTÖÖDE NIMEKIRI: 25 KAUNEIMAT EESTI RAAMATUT 2014

Dénes Kalev Farkas "Credo"
Kujundaja: Indrek Sirkel
Kirjastaja: Lugemik

"Eveline von Maydell. Mustvalge maailm"
Koostajad: Juta Kivimäe, Linda Lainvoo
Kujundaja: Angelika Schneider
Kirjastaja: Eesti Kunstimuuseum

"Malle Leis"
Koostaja: Tiiu Talvistu
Kujundaja: Tiit Jürna
Kirjastaja: Tartu Kunstimuuseum

Sari: Sõnalaegas
"Tuulehundid. Väljavaev"
Kujundaja: Tairi Tamme-Amjärv
Kirjastaja: MTÜ Jumalalaegas

William Shakespeare "Hamlet"
Kujundajad: Ermo Naarits, Anne Linnamägi
Kirjastaja: Hea Lugu

Sari: Jo Nesbø
"Soomussüda", "Politsei", "Muretu", "Kummitus"
Kujundaja: Eiko Ojala
Kirjastaja: Varrak

Marek Tamm "Hiiglaste õlgadel"
Kujundaja: Mari Kaljuste
Kirjastaja: Eesti Keele Sihtasutus

Elina Kasesalu "i: Noored eesti illustraatorid"
Kujundaja: Elina Kasesalu
Kirjastaja: Paper Cuts

Timo Palo "Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale"
Kujundaja: Kalle Toompere
Kirjastaja: Aasta Raamat
Antalis AS eripreemia parima paberikasutuse eest

Indrek Koff "Kirju koer"
Illustraator: Marion Undusk
Kujundaja: Dan Mikkin
Küljendaja: Tiina Ubar
Kirjastaja: Härra Tee & proua Kohvi

Liis Sillaste-Toots "Kokatarkusi must valgel"
Kujundaja ja illustraator: Kertu Sillaste
Kirjastaja: Ajakirjade Kirjastus

"Koko arhitektid 15 aastat"
Peatoimetaja: Andrus Kõresaar
Kujundaja: Martin Lazarev
Kirjastaja: KOKO arhitektid

"Parlamendi parem käsi. Arhiivinoppeid ja mälestuskilde riigikogu kantselei ajaloost"
Koostaja: Tõnu Kaljumäe
Kujundaja: Tuuli Aule
Kirjastajad: Eesti Rahvusraamatukogu, Riigikogu Kantselei

Vahur Afanasjev "Kuidas peab elama"
Kujundaja: Asko Künnap
Kirjastaja: Näo Kirik

Indrek Koff "Koju"
Kujundaja ja illustraator: Marja-Liisa Plats
Kirjastaja: Härra Tee & proua Kohvi

"Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust tallinnas"
Koostaja: Mart Kalm
Kujundajad: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Kirjastaja: Eesti Kunstiakadeemia

Sirje Endre, Ene Kuljus, Risto Lehiste "Miina Härma 150. Enne ja nüüd"
Kujundaja: Andres Tali
Kirjastajad: Tiigi Seltsimaja, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, kirjastus SE&JS

Contra "Kõik on kõige targemad"
Kujundaja ja illustraator: Ulla Saar
Kirjastaja: Tallinna Keskraamatukogu

Doris Kareva "Maailma asemel"
Kujundaja: Piia Ruber
Kirjastaja: Verb

Milan Kundera "Naeru ja unustuse raamat"
Kujundaja: Britt Urbla Keller
Kirjastaja: Varrak

Kelly Turk "Reaalne elu"
Kujundaja: Maris Kaskmann
Illustraator: Heinrich Sepp
Kirjastaja: Värske Rõhk

Onu Bella "Keemia diskreetne võlu"
Kujundaja: Mart Kivisild
Kirjastaja: Pegasus

"Tartu kunsti aabits"
Koostajad: Triin Tulgiste, Markus Toompere
Kujundaja: Madis Katz
Kirjastaja: Tartu Kunstnike Liit

Kaur Riismaa "Teekond päeva lõppu"
Kujundaja: Asko Künnap
Kirjastaja: Näo Kirik

Kätlin Kaldmaa "Väike terav nuga"
Kujundaja: Angelika Schneider
Kirjastaja: Tuum

Žürii hinnangul oli tavaline raamatukujundusaasta. „Erilisi uusi kujundustendentse välja tuua ei saa, aasta moevõtteks paistis olevat värviline tekstikiri, mitmes raamatus ka loetavana ja sobivas rollis,“ leidis žürii. „Hea oli see, et ülekujundamist, maitsevääratusi ja puhast kitši oli vähe.“
25 kauneima raamatu võistluse žüriisse kuulusid Aarne Mesikäpp (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Kaidi Roots (Eesti Kirjastuste Liit), Tiit Hennoste (Tartu Ülikool), Gunnar Kalajas (Trükikoda Greif), Mari Kaljuste (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Katri Kiik (Eesti Rahvusraamatukogu) ja Andres Rõhu (Eesti Kujundusgraafikute Liit).

Viie kauneima lasteraamatu konkursile laekus 17 kirjastajalt 41 raamatut.

VÕIDUTÖÖDE NIMEKIRI: 5 KAUNEIMAT EESTI LASTERAAMATUT 2014

Juhani Püttsepp „Liulood“
Illustraator ja kujundaja: Katrin Ehrlich
Kirjastaja: Dolce Press
Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia

Leelo Tungal „Vanaema on meil nõid“
Illustraator ja kujundaja: Regina Lukk-Toompere
Kirjastaja: Tammerraamat

Kristi Kangilaski „Tuvi ei taha saia“
Illustraator ja kujundaja: Kristi Kangilaski
Kirjastaja: Päike ja Pilv

Marina Moskvina „Mis juhtus krokodilliga?“
Illustraator ja kujundaja: Anne Pikkov
Kirjastaja: Päike ja Pilv

Kadri Hinrikus „Konnade mäss“
Illustraator ja kujundaja: Catherine Zarip
Kirjastaja: Tammerraamat

Kätlin Vainola „Kus on armastus?“
Illustraator ja kujundaja: Kertu Sillaste
Kirjastaja: Päike ja Pilv
Žürii eripreemia imelise illustratsiooni eest

Hilli Rand „Õnnelike õhtulugude sahtel“
Illustraator: Gerda Märtens
Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik
Kirjastaja: Päike ja Pilv
Eesti Kujundusgraafikute Liidu uue tulija eripreemia julguse ja uue suuna toomise eest

„Oli tummiseid põhiroogi ja isuäratajaid, puhast põhjamaist maitset, värskeid itaalia vürtse, akvarelli ja pastelli. Digitaalsetes ahjudes küpsenud hõrgutisi, kääridega hakitud kollaaže ning tušijoone selgepiirilisi vorme. Sai nautida tuntud maitseid ja mekkida päris uusi. Üks asi, mis kogu buketti ühendas, oli kvaliteet. Eesti lasteraamat on kvaliteetne ja apetiitne,“ ütles žürii esimees Anne Pikkov. „Pildiraamat on esimene kunstiliik, millega laps meie kultuuriruumis tutvub. Ja illustraatoritel lasub seega suur vastutus.“

Viie kauneima lasteraamatu võistluse žüriisse kuulusid Anne Pikkov (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Kadri Haljamaa (Eesti Kirjastuste Liit), Kelli Kagovere (Eesti Vabagraafikute Ühendus), Anneli Kengsepp (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Tiiu Laur (Eesti Rahvusraamatukogu), Kadi Kurema (Eesti Vabagraafikute Ühendus), Anne Linnamägi (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Juss Piho (Eesti Kujundusgraafikute Liit) ja Catherine Zarip (Eesti Kujundusgraafikute Liit).

Kirjastuste Liidu auhinna „Aasta raamatusõber" pälvis kohvik-raamatupood Haapsalu Raamat.

Näitus „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut” on koos Soome 2013. aasta kauneimate raamatute ja Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2014. aasta menuraamatutega Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud 28. veebruarini. Eesti kauneimate raamatute ja lasteraamatute näitust saadab kataloog konkursi võidutöödega.

Eesti kauneimaid raamatuid saab vaadata ka aprilli alguses Tallinna raamatumessil Rahvusraamatukogus. Aasta jooksul eksponeeritakse neid Eesti ja välismaa raamatukogudes, Vilniuse ja Frankfurdi raamatumessil ning 25 võidutööd osalevad maailma kauneimate raamatute konkursil Leipzigis.

Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.

Alates 1999. aastast korraldatakse kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liidu ja alates 2011. aastast lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostööna.

2014. aasta konkurssi toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Greif, Pakett, Printon, Print Best, Antalis, Heidelberg Baltic Finland, Apollo Holding, Soome Instituut, Altia Eesti ja kirjastus Koolibri.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: