Kalju Suure esimese aastastipendiumi võitis Karel Kravik ({{commentsTotal}})

Pilt Karel Kraviku fotoseeriast „Blood Unquiet“ (Rahutu veri)
Pilt Karel Kraviku fotoseeriast „Blood Unquiet“ (Rahutu veri) Autor/allikas: Karel Kravik

Eesti Pressifotograafide Liit kuulutas käesoleva aasta alguses esimest korda välja Kalju Suure nimelise aastastipendiumi konkursi. Konkursile oodati dokumentaalfotosid, mis käsitleksid sotsiaalseid, kultuuri-, poliitika- või keskkonnateemasid ning mille eesmärgiks on ümbritseva kaasaegse elumaailma tähenduslikkuse esiletoomine ükskõik millise fototehnika abil. Kalju Suure aastastipendiumi võitis Karel Kraviku fotoseeria „Blood Unquiet“ (Rahutu veri).

Karel Kravik on sündinud Ida-Virumaal Sillamäel ja elanud seal suure osa oma elust. Kareli sõnul polnud tal oma lapsepõlvest eriti fotosid säilinud. 2014. aasta suvel ta taasavastas ning jäädvustas oma kunagisi lapsepõlveradu koos enda lastega.

Stipendiumi saaja valis välja žürii, kuhu kuulusid Arvo Iho, Reimo Võsa-Tangsoo, Laura Põld ja Raigo Pajula.

Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna külalisdotsent Reimo Võsa-Tangsoo: „Üllatas kogu konkursi kõrge sisuline tase. Oli mitmeid väga tugevaid uuriva iseloomuga fotoseeriaid, mille piltidest oli näha läbitunnetamist ning tööle pühendatud aega. Karel Kraviku töö puhul tuleb kõige selgemalt välja inimlikkus: see on isiklik lugu, millest on võimalik teha üldistus üldinimlikule. Meeldib ambivalentne aja määratlemine selgelt piiritletavas ruumis. Ta on leidnud hea vahekorra portreteeritavate ning keskkonna vahel. Vaataja tähelepanu ei haju ka seeria sees.“

"Positiivi" nüüdiskunsti toimetaja Laura Põld: „Karel Kraviku fotoseeria puhul tooksin esile koheselt haarava pildikeele, mitmeplaanilise kompositsiooni ja sügavuse, mille mõjule aitab kaasa veel universaalne teema − lapsepõlv koos selle juurde käiva mängujulguse ning piirideta fantaasiaga. Elu maitseb intensiivselt ja maitseid on piiramatu arv. Taasloodud stseenid autori lapseeast Ida-Virumaa looduses talletavad Eesti maastiku ja maaelu eripära. Viimane tuleb antud seeria puhul aja möödudes ka kohalikus kontekstis kindlasti rohkem esile ja õigustab dokumentaalfotograafia kategooriasse arvamist.“

Balti Filmi- ja Meediakooli filmirežii dotsent Arvo Iho: „Kuigi Karel Kraviku romantilise ja nostalgilise fotoseeria puhul pole tegemist range dokumentalistikaga, on see väga sügavalt läbi tunnetatud lugu, mis kõnetab paljusid“.

Fotograaf Raigo Pajula: „Kuigi mulle endale meeldib sotsiaalne dokumentalistika rohkem, hindan antud seeria puhul fotograafi hästi leitud visuaalseid lahendusi, isiklikku tunnetust ja tublit tööd“.

Aastastipiendiumi suurus on 1000 eurot ja see on suunatud autori eneseteostuse edendamiseks. Fond rahastab stipendiumivõitja osalemist fotofestivalil, näituse korraldamist, autoriraamatu väljaandmist jne.

Kalju Suure aastastipendiumi fond moodustub eraannetustest. Fondi on toetanud üle saja eraisiku ja organisatsiooni kokku 3015 euroga. Fondi on võimalik jätkuvalt toetada: fondi aa EE662200221059328428, Eesti Pressifotograafide Liit. Makse selgitus: Kalju Suure fondi toetuseks.

Kalju Suure aastastipendiumi töögrupp: Kunstiteadlane Anneli Porri, ajakirja "Positiiv" peatoimetaja Kristel Schwede, Kalju Suure fondi koordinaator Erik Prozes.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Kalju Suure fond



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: