Tuntud vene illustraatorite näitus Tallinnas ({{commentsTotal}})

„Muinasjutulised kunstnikud Juri ja Jelizaveta Vasnetsovid“
„Muinasjutulised kunstnikud Juri ja Jelizaveta Vasnetsovid“ Autor/allikas: Tallinna Vene Muuseum

Tallinna Vene Muuseumis on avatud näitus „Muinasjutulised kunstnikud Juri ja Jelizaveta Vasnetsovid“, kus saab näha illustratsioone raamatutele „Kolm karu”, „Tare-tareke”, „Kassi maja” ja teisi tuttavaid pilte.

Muinasjutukunstniku Juri Aleksejevitš Vasnetsovi (1900–1973) loominguline pärand on suur ja mitmekesine. Ta on tegelenud maalikunsti ja graafikaga, portselanimaali, teatridekoratsioonide eskiisidega. Kuid üldrahvaliku kuulsuse ja armastuse tõid kunstnikule just lasteraamatud „Kolm karu”, „Kädistaja harakas”, „Tare-tareke”, „Kassi maja”, „Varastatud päike”, „Segapuder” ja paljud teised. Tema loomingu aluseks on heatahtlik ja pehme huumor, täielik pühendumus muinasjutule, lapselikult rõõmsameelne ja helge maailmavaade, lummav käsitlus kodumaa loodusest ja rahvakunstist.

Meistri illustreerimiskunsti traditsiooni jätkajaks sai tema vanem tütar Jelizaveta (sünd. 1937). 20. sajandi teisel poolel kinnitas ta ennast kindlalt raamatugraafikute ridadesse väljakujunenud kunstnikuna, kellel on ainult talle omane kujundusstiil, saades isalt päranduseks haruldase värvitunnetusliku ande ja armastuse vormi vastu.

Jelizaveta Jurjevna Vasnetsova loomingut täidab armastus vene kultuuri ja vene rahva vastu, tema looming on orgaanilises kooskõlas vene hällilaulu sakraalse maailmaga, emahoolt väljendava hellusega.

Ekspositsioonil on esitatud 33 värvilist autolitograafiat vene rahvamuinasjuttudele, lauludele ja naljalugudele „Vikerkaar”, „Pliksud-plaksud”, „Äiu-äiu” Mihhailovskoje A.S.Puškini nimelise Vene Riikliku Muuseumi-looduskaitseala fondidest, loodud Juri ja Jelizaveta Vasnetsovide poolt aastatel 1960-1990; Vasnetsovide poolt illustreeritud lasteraamatud perioodist 1940–1990 Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu fondidest.

Lisaks ootab külastajaid spetsiaalselt näituse tarbeks avatud ebatavaline kinosaal suurepäraselt säilinud keskaegses külalistetoas, kust avaneb vaade vanalinna kivikatustele; Juri Vasnetsovi joonistuste järgi loodud multifilm „Tare-tareke”, Mihhailovskoje muuseumi-looduskaitseala töötajate loodud film ja teised filmid Puškini looduskaitsealast; otse muuseumihoone katuse all ärkliruumis on avatud loometöökoda, kus külastajad saavad professionaalsete kunstnike juhendamisel illustreerida vabalt valitud vene rahvamuinasjutu.

Näituse ajaks on ette valmistatud hariduslik programm lastele ja täiskasvanutele:
Ekskursioonid
Näituse lahtiolekuaegadel viiakse muuseumis läbi interaktiivseid ekskursioone, kus räägitakse Juri ja Jelizaveta Vasnetsovide loomingust ning on võimalik tutvuda nende tööde ja raamatutega.
Õppetund muuseumis
Selle õppetunni jooksul saavad lapsed käia koos ekskursioonijuhiga „muinasjutulisel” rännakul: näevad Vasnetsovide töid, sirvivad ja loevad erinevate ajastute raamatuid, saavad palju teada vene rahvamuinasjutu kohta, vaatavad keskaegses külalistetoas multifilmi ja Vasnetsovist rääkivat filmi, külastavad loometöökoda ja joonistavad pildi.

Ekskursioone ja loometöökoja tunde viiakse läbi eelregistreerimise alusel.

Näituse kuraatorid:
Larissa Ušnitškova, Tallinna Vene Muuseum
Tatjana Maksimova, Mihhailovskoje A.S.Puškini nimelise Vene Riikliku Muuseum-looduskaitseala
Plakati disain: Igor Balašov

Tallinna Vene Muuseumi ja Mihhailovskoje A.S.Puškini nimelise Vene Riikliku Muuseum-looduskaitsealaga koostöös korraldatud näitus „Muinasjutulised kunstnikud Juri ja Jelizaveta Vasnetsovid” on avatud kuni 26. aprillini 2015.a.

Tallinna Vene Muuseumi aadress: Pikk 29а, 10133 Tallinn, Eesti
Lahtiolekuajad: 10:30 - 18:00
Suletud esmaspäeviti ja teisipäeviti

Toimetaja: Mari Kartau



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: