Valmis uus kava looduslike pühapaikade uurimiseks ja hoidmiseks ({{commentsTotal}})

Kaali pühapaik
Kaali pühapaik Autor/allikas: maavald.ee

Kultuuriminister kinnitas Eesti looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmise arengukava, mis jätkab 2008. aastal alustatud tööd. Arengukava põhitähelepanu on pühapaikade inventeerimisel ja kogutava teabe kättesaadavaks tegemisel, 2020. aastaks on eesmärk saada täielik ülevaade Eesti looduslikest pühapaikadest.

Kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul on Eesti üks väheseid kohti Euroopas, kus on veel säilinud ajaloolisi looduslikke pühapaiku ja nendega seotud traditsioone. „Paraku on meie teadmised pühapaikade kohta endiselt lünklikud – puudub terviklik ülevaade nende täpsest arvust, paiknemisest ja seisukorrast. Seepärast on uue arengukava põhitähelepanu teabe kogumisel ajalooliste pühapaikade kohta ning selle kättesaadavaks tegemisel. Kui info on olemas, saab juba konkreetsemalt uurida,“ märkis kultuuriminister.

Ühtse tervikpildi saamise jaoks on arengukavale lisatud inventeerimismetoodika põhimõtted ja näidisankeet, millest tuleb lähtuda looduslike pühapaikade kirjeldamisel. „Ülevaate saamiseks tuleb uurida arhiiviallikaid, teha maastikul välitöid, vajadusel koguda ka suulist pärimust. Lõpuks tuleb saadud teave korrastada ja arhiveerida, et see oleks kasutatav ja üldjuhul ka laiemalt kättesaadav,“ kirjeldas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes inventeerimisprotsessi.

Jätkuarengukava väljatöötamisse panustasid mitmed organisatsioonid ja ühendused kultuuri- ja keskkonnavaldkonnast, teiste seas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja Muinsuskaitseameti arheoloogia eksperdinõukogu. Kava elluviimise eest vastutab Muinsuskaitseamet, kooskõlastades tegevusi nii Kultuuri- kui Keskkonnaministeeriumiga ja kaasates partnerina looduslike pühapaikadega tegelevaid kodanikuühendusi. Tänavu on arengukava tegevuste elluviimiseks kultuurieelarves 32 000 eurot, 2016. aastaks on Kultuuriministeerium taotlenud lisaks 100 000 eurot.

Arengukava lähtub mitmest riiklikust strateegiast, sealhulgas Eesti kultuuripoliitika põhialustest, mille järgi on kultuuripärandi terviklik väärtustamine riiklik prioriteet. Selle kohaselt käsitletakse vaimset ja ainelist pärandit ühiselt ning kultuurimälestiste kaitsmisel väärtustatakse ka nende keskkonda ja konteksti.

Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi, etnoloogilisi andmeid. Eestis on hinnanguliselt ligi 3000 looduslikku pühapaika, millest ligi pooltuhat objekti või mälestist on kas loodus- või muinsuskaitse all.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Kultuuriministeerium



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: