Valmis uus kava looduslike pühapaikade uurimiseks ja hoidmiseks ({{commentsTotal}})

Kaali pühapaik
Kaali pühapaik Autor/allikas: maavald.ee

Kultuuriminister kinnitas Eesti looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmise arengukava, mis jätkab 2008. aastal alustatud tööd. Arengukava põhitähelepanu on pühapaikade inventeerimisel ja kogutava teabe kättesaadavaks tegemisel, 2020. aastaks on eesmärk saada täielik ülevaade Eesti looduslikest pühapaikadest.

Kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul on Eesti üks väheseid kohti Euroopas, kus on veel säilinud ajaloolisi looduslikke pühapaiku ja nendega seotud traditsioone. „Paraku on meie teadmised pühapaikade kohta endiselt lünklikud – puudub terviklik ülevaade nende täpsest arvust, paiknemisest ja seisukorrast. Seepärast on uue arengukava põhitähelepanu teabe kogumisel ajalooliste pühapaikade kohta ning selle kättesaadavaks tegemisel. Kui info on olemas, saab juba konkreetsemalt uurida,“ märkis kultuuriminister.

Ühtse tervikpildi saamise jaoks on arengukavale lisatud inventeerimismetoodika põhimõtted ja näidisankeet, millest tuleb lähtuda looduslike pühapaikade kirjeldamisel. „Ülevaate saamiseks tuleb uurida arhiiviallikaid, teha maastikul välitöid, vajadusel koguda ka suulist pärimust. Lõpuks tuleb saadud teave korrastada ja arhiveerida, et see oleks kasutatav ja üldjuhul ka laiemalt kättesaadav,“ kirjeldas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes inventeerimisprotsessi.

Jätkuarengukava väljatöötamisse panustasid mitmed organisatsioonid ja ühendused kultuuri- ja keskkonnavaldkonnast, teiste seas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja Muinsuskaitseameti arheoloogia eksperdinõukogu. Kava elluviimise eest vastutab Muinsuskaitseamet, kooskõlastades tegevusi nii Kultuuri- kui Keskkonnaministeeriumiga ja kaasates partnerina looduslike pühapaikadega tegelevaid kodanikuühendusi. Tänavu on arengukava tegevuste elluviimiseks kultuurieelarves 32 000 eurot, 2016. aastaks on Kultuuriministeerium taotlenud lisaks 100 000 eurot.

Arengukava lähtub mitmest riiklikust strateegiast, sealhulgas Eesti kultuuripoliitika põhialustest, mille järgi on kultuuripärandi terviklik väärtustamine riiklik prioriteet. Selle kohaselt käsitletakse vaimset ja ainelist pärandit ühiselt ning kultuurimälestiste kaitsmisel väärtustatakse ka nende keskkonda ja konteksti.

Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi, etnoloogilisi andmeid. Eestis on hinnanguliselt ligi 3000 looduslikku pühapaika, millest ligi pooltuhat objekti või mälestist on kas loodus- või muinsuskaitse all.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Kultuuriministeerium



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.