Avalikustati kultuurkapitali kirjanduspreemiad ({{commentsTotal}})

{{1426219750000 | amCalendar}}
Jan Kaus
Jan Kaus Autor/allikas: ERR

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital annab emakeelepäeval, 14. märtsil, üle aastaauhinnad.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii, koosseisus Mart Velsker (esimees), Tiina Tarik, Heili Sibrits, Mari Peegel ja Leo Luks, valis aastaauhindade laureaatideks järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik proosa

Jan Kaus, "Ma olen elus" ja "Tallinna kaart"

Luule

Kaur Riismaa, "Teekond päeva lõppu" ja "Merimetsa"

Näitekirjandus

Tõnu Õnnepalu, "Vennas"

Esseistika

Mihkel Mutt, "Õhtumaa Eesti I"

Vabaauhind

Udo Uibo, "Sõnalood"

Laste- ja noorsookirjandus

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali laste- ja noorsookirjanduse žürii, koosseisus Mare Müürsepp (esimees), Anti Saar ja Veronika Kivisilla, valis aastaauhinna laureaadiks järgmise teose:

Contra, "Kõik on kõige targemad"

Artikliauhind

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhinna žürii, koosseisus Aare Pilv (esimees), Peeter Torop ja Maria-Kristiina Lotman, valis aastaauhinna laureaadiks järgmise teose:

Leo Luks, "Eesti kirjanduse kadunud kodu" (Keel ja Kirjandus 2014, nr 10)

 

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelsete autorite žürii, koosseisus Irina Belobrovtseva (esimees), Andrei Mokijevski ja Ilona Kivirähk, valis aastaauhinna laureaatideks järgnevad teosed:

Venekeelse autori kirjandusauhind

Jelena Skulskaja, "Мраморный лебедь" /"Marmorluik"

Venekeelse autori kirjandusauhind

Nadežda Katajeva-Valk, "Там, где я родилась" / "Seal, kus ma sündisin"

 

TÕLKEKIRJANDUS

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii, koosseisus Triinu Tamm (esimees), Tiia Valdre ja Olavi Teppan, valis aastaauhinna laureaatideks järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Märt Läänemets: Mo Yan „Punane sorgo“

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Krisztina Lengyel Tóth: Tõnu Õnnepalu „Mandala“, Jaan Undusk „Lühiproosa“ (kaastõlkija)

 

Auhinnad antakse pidulikult üle restoranis Gloria, 14. märtsil kell 15.

LOE NOMINENTIDE NIMEKIRJA NING INTERVJUUD JAN KAUSIGA ARTIKLILE LISATUD MATERJALIDEST.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: