Tänasel rahvusvahelisel luulepäeval toimub maraton ({{commentsTotal}})

{{1426837166000 | amCalendar}}
Veronika Kivisilla
Veronika Kivisilla Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

21. märtsil on rahvusvaheline luulepäev. Tavakohaselt korraldab Tallinna Keskraamatukogu sel puhul Luulemaratoni. Esmakordselt toimub Luulemaraton kahes keeles ja kahes raamatukogus: täna, 20. märtsil kell 12 - 19 saab Tallinna Keskraamatukogu peamajas (Estonia pst 8) kuulata eestikeelset luulet ning võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) vene keeles esitatud luulet.

Tallinna Keskraamatukogu korraldab Luulemaratoni 2012. aastast, kuid esmakordselt löövad sellel aastal kaasa ka vene keelt rääkivad luuletajad. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas esinevad: Anna Makarova, Ljudmila Semjonova, Viacheslav Pernavskiy, Tatjana Manevskaja, Nikita Dubrovin, Denis Kuzmin, Dmitri Krasnov, Antipa Moltšun ja duett Sjurpriz. Luuletajaid juhatab sisse P. I. Filimonov.

Raamatukogu peamajas esinevad: Veronika Kivisilla, Indrek Koff, Eda Ahi, Peep Ilmet, Kätlin Kaldmaa, Wimberg ja Hans Kaldoja. Päevajuht on Igor Kotjuh.

Luulemaratoni laiendamisega võõrkeelse kirjanduse osakonda soovitakse korraldajate sõnul näidata Eesti kultuuri mitmekülgsust, pakkuda elamust vene keelt kõnelevatele inimestele ning tõsta esile Eesti autoreid, kes kirjutavad teistes keeltes.

"Luulemaraton on pühendatud ülemaailmsele luulepäevale, mis justkui iseenesest eeldab luule esitamist erinevates keeltes," põhjendas Luulemaratoni programmi laiendamist päevajuht Igor Kotjuh.

Lisaks kaasaegse luule esitamisele pöörame tähelepanu ka eesti varasemale luulele, mida esitavad näitlejad. "Sellega tuletame lugejatele meelde eesti kultuurile olulisi luuletajaid ja luuletusi ning kutsume inimesi üles neid luuleraamatuid riiulitelt leidma ja uuesti lugema. Luulemaraton pakub raamatukogu lugejatele võimaluse nautida Eesti luuletajate luulet elavas esituses. Luulemaratoni korraldamisega toetab ja edendab Tallinna Keskraamatukogu luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist ning tutvustab lugejatele Eestis elavaid luuletajaid," teatas Tallinna Keskraamatukogu arendusjuht Mari Sieberk.

Vaata täpsemat kava SIIT.

Luule kuulamine on tasuta. ERR kultuuriportaal teeb Luulemaratonist taas videod ja avaldab need maratoni järgseil päevil siinsamas kultuur.err.ee.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: