Viljandis toimub esimene Elektroonilise Pärimusmuusika Festival ({{commentsTotal}})

Luis Peixoto
Luis Peixoto Autor/allikas: pressimaterjalid

Viljandis toimub sel nädalavahetusel esimene Elektroonilise Pärimusmuusika Festival.

Laupäeval, 18. aprillil toimuv Eesti esimene Elektroonilise Pärimusmuusika Festival koondab uue esilekerkinud žanri väljapaistvamad esindajad Viljandi pärimusmuusika aita, et pakkuda teemakohaseid loeng-kontserte ning palju muusikat – ambientsetest helirännakutest biidise-bassise tantsumuusikani.

Ajal, mil luuperist on saanud juba ammu tavapärane vahend pärimusmuusikute pillipargis, on ka paljud teised elektroonilised muusikariistad leidmas teed pärimuslikku muusikat viljelevate artistide pilliarsenali hulka. Samuti on möödas aeg kui elektroonilisi muusikavahendeid seostati vaid tantsulise muusikaga. Tehnoloogia areng pakub võimalusi neid vahendeid kasutada mistahes muusikastiili juures ja pärimusmuusika pole siin mingi erand.

Lisaks sellele, et nende vahenditega jäljendatakse autentseid originaalpille ja -helisid, lastakse arhiivisalvestusi läbi vocoderite ja kasutatakse muid efekte, rakendatakse neid ka täiesti uue loomingu loomisel ja esinemistel iseenesestmõistevate abivahenditena. Seetõttu ongi esile tõusmas täiesti uus žanr pärimusmuusikamaastikul – elektrooniline pärimsumuusika – mis ühendab endas autentse, sajandite taha ulatuva pärimuse ja moodsa tehnoloogia.

Laupäeval, 18. aprillil toimuv Eesti esimene Elektroonilise Pärimusmuusika Festival koondabki selle uue esilekerkinud žanri väljapaistvamad esindajad Viljandi pärimusmuusika aita, et pakkuda teemakohaseid loeng-kontserte ning palju muusikat – ambientsetest helirännakutest kuni biidise-bassise tantsumuusikani.

 Festival algab kell 17.00 loeng-kontsertide plokiga, kus eesti elektroonilise muusika algusaastatest tuleb rääkima Sven Grünberg, luuperi kasutamisest oma loomingu esitamisel Maarja Nuut ja Austraaliast kohale sõitnud välis-eestlane Olev Muska jutustab 1985. aastal välja antud esimese elektroonilise folkmuusika plaadi „Old Estonian Walzes“ taustaloo. Kõiki loenguid ilmestavad ka helinäited ja visuaalne taust.

Kontsertprogramm algab kell 20.00 pärimusmuusikat ja ambienti kokku miksiva Epifoliumi etteastega. Lisaks esinevad kahel erineval laval veel meisterjaan, Pastacas, Trad.Attack! ja portugallane Luis Peixoto. Läbi terve õhtu ja öö mängivad pärimusmuusika aida erinevates soppides muuusikat Raadio 2 saate Etnokonservid DJ-d Daysleeper, Don Erikson ja San Antonio, kelle muusikavalikus on festivalile kohaselt tantsuline-elektrooniline maailmamuusika.

Lisaks muusikale pakub festival ka visuaalset programmi, mille eest seisab hea Frindo Kveiks, ehk kunstnik Martin Rästa.

Vaata lisaks ja kuula helinäiteid: http://www.folk.ee/ait/sundmused/event/12-suendmused/286-elektroonilise-parimusmuusika-festival

Elektroonilise Pärimusmuusika Festival Facebookis: https://www.facebook.com/events/636439873166543/  

Toimetaja: Tõnu Pedaru



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.