Viljandis toimub esimene Elektroonilise Pärimusmuusika Festival ({{commentsTotal}})

Luis Peixoto
Luis Peixoto Autor/allikas: pressimaterjalid

Viljandis toimub sel nädalavahetusel esimene Elektroonilise Pärimusmuusika Festival.

Laupäeval, 18. aprillil toimuv Eesti esimene Elektroonilise Pärimusmuusika Festival koondab uue esilekerkinud žanri väljapaistvamad esindajad Viljandi pärimusmuusika aita, et pakkuda teemakohaseid loeng-kontserte ning palju muusikat – ambientsetest helirännakutest biidise-bassise tantsumuusikani.

Ajal, mil luuperist on saanud juba ammu tavapärane vahend pärimusmuusikute pillipargis, on ka paljud teised elektroonilised muusikariistad leidmas teed pärimuslikku muusikat viljelevate artistide pilliarsenali hulka. Samuti on möödas aeg kui elektroonilisi muusikavahendeid seostati vaid tantsulise muusikaga. Tehnoloogia areng pakub võimalusi neid vahendeid kasutada mistahes muusikastiili juures ja pärimusmuusika pole siin mingi erand.

Lisaks sellele, et nende vahenditega jäljendatakse autentseid originaalpille ja -helisid, lastakse arhiivisalvestusi läbi vocoderite ja kasutatakse muid efekte, rakendatakse neid ka täiesti uue loomingu loomisel ja esinemistel iseenesestmõistevate abivahenditena. Seetõttu ongi esile tõusmas täiesti uus žanr pärimusmuusikamaastikul – elektrooniline pärimsumuusika – mis ühendab endas autentse, sajandite taha ulatuva pärimuse ja moodsa tehnoloogia.

Laupäeval, 18. aprillil toimuv Eesti esimene Elektroonilise Pärimusmuusika Festival koondabki selle uue esilekerkinud žanri väljapaistvamad esindajad Viljandi pärimusmuusika aita, et pakkuda teemakohaseid loeng-kontserte ning palju muusikat – ambientsetest helirännakutest kuni biidise-bassise tantsumuusikani.

 Festival algab kell 17.00 loeng-kontsertide plokiga, kus eesti elektroonilise muusika algusaastatest tuleb rääkima Sven Grünberg, luuperi kasutamisest oma loomingu esitamisel Maarja Nuut ja Austraaliast kohale sõitnud välis-eestlane Olev Muska jutustab 1985. aastal välja antud esimese elektroonilise folkmuusika plaadi „Old Estonian Walzes“ taustaloo. Kõiki loenguid ilmestavad ka helinäited ja visuaalne taust.

Kontsertprogramm algab kell 20.00 pärimusmuusikat ja ambienti kokku miksiva Epifoliumi etteastega. Lisaks esinevad kahel erineval laval veel meisterjaan, Pastacas, Trad.Attack! ja portugallane Luis Peixoto. Läbi terve õhtu ja öö mängivad pärimusmuusika aida erinevates soppides muuusikat Raadio 2 saate Etnokonservid DJ-d Daysleeper, Don Erikson ja San Antonio, kelle muusikavalikus on festivalile kohaselt tantsuline-elektrooniline maailmamuusika.

Lisaks muusikale pakub festival ka visuaalset programmi, mille eest seisab hea Frindo Kveiks, ehk kunstnik Martin Rästa.

Vaata lisaks ja kuula helinäiteid: http://www.folk.ee/ait/sundmused/event/12-suendmused/286-elektroonilise-parimusmuusika-festival

Elektroonilise Pärimusmuusika Festival Facebookis: https://www.facebook.com/events/636439873166543/  

Toimetaja: Tõnu Pedaru



Kuberneri aed

Kuberneri aia monumendi konkurss jäi tulemuseta

Riigikogu kantselei korraldatud konkurss Kuberneri aeda omariikluse monumendi leidmiseks ei toonud otsitud tulemust. Kolm kunstiliselt paremat võistlustööd saavad auhinnaraha kätte, kuid žürii otsustas üksmeelselt, et ükski neist ajaloolisesse aeda ei sobi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: