Arvustus. Godspeed You! Black Emperori väljatulistus ülestõusmispühadeks
Uus plaat
Godspeed You! Black Emperor
"Asunder, Sweet And Other Distress" (Constellation)
6/10
Kõiki asju ei saa Godspeed You! Black Emperori muusikas selgeks rääkida. Bänd viljeleb instrumentaalset rocki, peamiselt kitarridega, lood kestavad tavaliselt paarkümmend minutit, liikmeid on palju ja muusika väidetavalt poliitiline, aga kuidas sa väljendad poliitilisust instrumentaalses palas?
Lisaks ei lase bänd end eriti pildistada. Nagu post-rocki Slipknot. Ja kui NME nad 1999. aastal vastu tahtmist kaanele pani, oli bänd napisõnaline, 2012. aastal andis Guardianile aga nii pikad ja laialivalguvad meilivastused, mille peale toimetajad kukuvad tavaliselt pikali ja asuvad seejärel juukseid katkuma.
Järelikult tuleb otsida vihjeid. Bänd on Kanadast, nime võttis Jaapani filmilt. Räägitakse, et kuna vahepeal kümmekond aastat muusikat ei teinud, on nende uued plaadid täis ehk uut tahet või, vastupidi, tühjemad, kuid osa liikmeid ju tegid vahepeal näiteks ansamblit Silver Mt. Zion, nii et tuleb lihtsalt silm peal hoida, kes nendest ja kas liider Efrim on nad juba minema kupatanud. Efrim, muide, on juudi nimi ja nii võiks ju tema muusikat nimetada ka hüpnagoogilise popiga kõrvutades sünagoogiliseks rockiks. "Asunder" on aga peen ja vägev sõna. "Let No Man Put Asunder," laulis First Choice ja ütleb ka jumalasõna.
Zion peaks olulisem bänd olema tegelikult, sest neil on rohkem plaate ja seal saab Efrim end ka sõnaliselt väljendada. Või vähendab see just bändi olulisust, et neil on palju plaate? See on nagu hoopis teine bänd, kuigi liikmed on samad, sest selles nad poseerivad rumalalt bändipiltidel ja vastavad ajakirjanike telefonikõnedele.
GYBE ei ületa 2000. aasta plaati "Lift Yr Skinny Fists Like Antennas To Heaven" ka "Asunderiga". Sel leidus samuti mõrusid kohti, kuid kuna oli pikem, oli paremaid ka rohkem.
"Asunderil" võitlevad valjud kurjad meloodiad valjude ülendavatega ja tundub, et ülendavad võidavad. Efrimile kuuldavasti tegevat maailma seis muret praegu seetõttu, et ta sai hiljuti (bändi ühe tuurimuusikuga) lapse. Siis tuleks muidugi täpselt teada, millal laps sündis ja kas "Asunderi" lood olid juba olemas ehk varem.
Hetkel võiks siis pigem öelda, et hoogsas avapalas "Peasantry Or ‘Light! Inside Of Light!’" kõlab triumfeerivaid araabia helisid ja ehk on tegemist usuvõitlusega ja näiteks Jeruusalemmas ühe teatud talupoja ja tema valgustatud kaasa vahel.
Sellele pausita järgnevad "Lambs’ Breath" ja "Asunder, Sweet" on aga veerand tundi apaatset ja anarhistlikku kitarri-feedback'i. Metal machine music. Seda nimetatakse ka drone’iks ehk katkematuks raginaks. Droon on ka lennuk, mille pardal pole juhti. Kaanepilt tundus esialgu sümpaatne, sest lambaid meeldis lugeda ka toredal chill out bändil KLF, pärast sellenimelise loo kuulamist tundub aga, et tegemist on issanda lambukestega, kes oleme me ehk ise ja kelle saatus näib tume. Nimiloos ehk tekivad kõrvaklappides tillukesed meeleolupausid, aga kui pakutaks selle asemel näiteks vaese mehe GYBE-ks nimetatud bände nagu Explosions In The Sky, võtaksin need.
Kõigevägevama pojale meisterdati omal ajal narrikroon. Neljandas, lõpuloos "Piss Crowns Are Trebled" meloodia naaseb, kuid siin on sodomiitide putinlikku kaost algul nii palju, et isegi kui positiivsus lõpuks mässu viha ja vaenu alistab, tuleb see nii põletavalt ja agressiivselt, et kujutlen trummarit Lars Ulrichi kombel poolpüsti tõrva uhamas. Väiksemat sorti ime, et nad pole siin hüüumärke kasutanud.
Nii et ei midagi eriti uut, aga see väärib muidugi endiselt austust, et distsipliiniga suudetakse hunnik kitarriste panna mängima sellist meloodilist müra.
Tavaliselt kasutab bänd ka mingitest telesaadetest või sarnastest kohtadest laenatud hääli, aga mitte seekord.
Kuula tervet albumit.
Toimetaja: Valner Valme