Arvustus: Raul Sööt pakub sügavamat heli ({{commentsTotal}})

Raul Sööt
Raul Sööt Autor/allikas: Andres Teiss/ Scanpix

Uus plaat

Raul Sööt Deeper Sound

"Know" (Paw Marks)

10/10

Võite kindlad olla, et kui saksofonist ja helilooja Raul Sööt midagi muusikalist avaldab, on sel kvaliteedigarantii. Eelmisest, tema juhitud ansambli Deeper Sound plaadist on möödunud 17 aastat, aastatega on muutunud koosseis ja loomulikult on ka heli- ning elutunnetus saanud sügavust veelgi juurde.

Seoses Söödi naasmisega õpingutelt välismaal ja tegutsemisega Eesti muusikamaastikul ning noorte muusikute kõrgele mängutehnilisele tasemele, on rõõm tõdeda, et "sügavamat heli" tekitavad eranditult eesti muusikud. Kompromissideta.

Raul Söödi helikeelt teadvad kuulajad tunnevad kindlasti ka seekord ära helilooja käekirja - endiselt võite kuulda hoolega seatud orkestratsioone rangemas, polüfoonilises võtmes kui ka gruuvmuusikat, mis Sööti alati on paelunud. Eesti nooremate jazzmuusikute jaoks guru staatuses olev saksofonist viimistleb oma palu põhjalikkusega nii emotsionaalses, filosoofilises kui muusikateoreetilises plaanis, juhuslikkusele ruumi ei jäeta. Siiski, vaatamata haritusele, vormi - ja stiiliteadlikkusele, on Söödi palad sisult sügavalt isiklikud, kõik nad jutustavad loo, mida inspireerinud elu ise.

Söödi kompositsioonid on reeglina ürgmeheliku jõuga, seda toetab valitud koosseis. Massiivsed bassigruuvid Peedu Kassilt ("Dancing With Lions"), tihti sünkroonis Meelis Vindi bassklarnetiga ("Tricksy"), sünkopeeritud rütmid ("Colour Of Darkness"), sihikindlad harmoonilised järgnevused tekitavad intensiivse energiaga helipildi, millele kuulajal võimatu vastu panna. Noodi- ja tundetihedus on maksimaalne enamikes palades. Ülima läbikomponeeritusega eristub "Japa Mala", mis mõjub ekstaatilise rännuna ning tähistab Söödi otsinguid budistliku maailmavaate kaudu, jäädes siiski endaks, muusikaliselt.

Söödi helimaailmas saab kokku maailma eklektiline kompott - afroameerikalik jazz ja gruuv, euroopalik muusikakultuur ning ida filosoofiad - mis peegeldub meile vastu helilooja enda interpretatsioonist ja tunnetusest.

Moodsa, klubiliku vibe'iga on "Rishi's Retaliation", kus kuulda enam elektroonilisi helisid ning kulminatsioonis põimuvad Kaspar Kalluste trummide ja Söödi tenorsaksofoni intensiivne dialoog.
Vanakooli souli austajate kõrvu paitab "The Fairytale Lady", mille meediumtempos gruuv ja Holger Marjamaa meelelise saundiga Rhodesi-soolo tuletab meelde 80ndate soul-funk-bändide seksuaalsust. On ju see energia üks mõjusamatest elus! Plaadi kujunduski kannab endas osa sellest vägevusest, monstruminstrumendina konstrueeritud pill mustal taustal on kui manifest, konstruktiivse ja energilise loomingu avaldus.

Plaadi nimilugu viitab teadlikkusele, alates minoorses pentatoonilises keskkonnas bassi ostinato'st (korduvate motiividega) ja arenedes teise meeleolu ja harmooniaga dimensiooni. Palas ühinevad teadmine ja tundmine.

Lõpulugu "An Old Hymn" on gospellik ja püha. See justkui klaariks ja lepitaks kõik ebatasasused ning otsingud, jõudes lähedale päristõele.

Söödi enda sõnul on see pala inspireeritud soojadest mälestusest, õpinguaegadest USA-s.

Lisaks mainitud muusikutele kuuluvad üheksaliikmelise Deeper Soundi koosseisu veel Keio Vutt saksofonidel, Allan Järve trompetil ja flüügelhornil, Eduard Akulin tromboonil, Virgo Sillamaa kitarril, külalistena plaadil esinevad Julia Anstal flöödil, Aleksander Paal altsaksofonil, Paul Daniel kitarril.

Kuula siit.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: