Pärimusmuusika aidas selgusid parimad noored pärimusmuusikud ({{commentsTotal}})

Irma Jäe
Irma Jäe Autor/allikas: Silver Tõnisson

Iga-aastase Suure Üleriigilise Võistumängimise käigus jagati auhindu pärimusmuusika järelkasvule.

Aida kahes saalis terve päeva kestnud konkursil osales nelikümmend seitse noort, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Noorimad võistumängulised olid seitsmeaastased ja osalejaid oli kohale tulnud pea kõigist Eesti maakondadest.

Pärast etteasteid koos istunud žürii hinnangul ei olnud parimaid lihtne välja valida, sest tase oli väga ühtlane. Žürii üks liige Marko Mägi tõi positiivsena välja, et noored muusikud on eelmiste aastatega võrreldes võtnud pärimusmuusika rohkem enda omaks: „Kui eelmistel aastatel oli esinemiste taga tunda rasket tööd ja vaeva, siis tänavused etteasted olid loomulikumad“.

Asjatundjatest koosnenud žürii koosseis oli tänavu järgmine:

Tuulikki Bartosik, Kati Soon, Juhan Uppin, Marko Mägi, Merike Paberits, Juko-Mart Kõlar, Maarja Nuut ja Marek Talts.

Erinevate pilli- ja vanusegruppide parimad olid:

Kannel: Irma Jäe, Karmen Juhkam,

Lõõtsalised: Mariete Kena, Kertu Hordo

Pärimuslikud puhkpillid: Saara-Katri Laan, Margaret Põldsaar

Avatud klass: Mona Pihlakas (plokkflööt), Mattias Metsalu (plokkflööt), Johanna Maria Ojap (flööt)

Poogenpillid: Elinor Luik, Triinu-Liis Sepp, Maris Pihlap

 

Võistumängimise peapreemia otsustas žürii sel aastal anda kandlemängija Irma Jäele.

Toimetaja: Tõnu Pedaru

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: