Oleg Pissarenko: inimene on justkui tähelepanupunkt universumis ({{commentsTotal}})

Intervjuu valmis saate "MI" jaoks ning oli eetris viimatises saates. Avaldame usutluse täispikkuses.

Kitarrist Oleg Pissarenko esitles hiljuti oma uut heliplaati "Point".

Muusikas võime rääkida erinevates žanrites alati mingist peavoolust ja mingitest vooludest, mis seal kõrval ujuvad. Kus sinu muusika jazzi peavoolu suhtes asub?

Ma arvan, et minu muusika on, kui objektiivselt vaadata, igasugusest peavoolust nii kaugel kui võimalik. Tähendab, mainstream, kui selline väljend, ei sobi kindlasti. Üldsegi, kui hakata seda muusikat lahterdama, siis paljud inimesed on raskustesse sattunud, et mis see on. Just täna küsiti jälle, et sa korraldad jazzi ja sinuga see sõna jazz seostub kõige rohkem, aga sa ise seda üldse ei mängi, et milles on asi?

Minu jaoks on kuidagi niimoodi, et see muusika, mida ma teen, on vabaduse muusika, ja kuna jazz on ka vabaduse muusika, siis osaliselt on see ka jazz. Aga no kindlasti mitte mainstream, kindlasti mitte jazzi kontekstis ja kindlasti mitte ükskõik, mis kultuurikontekstis.

No sa oled selliseid suunavaid plaadinimesid ka tihtilugu pannud. Kui see viimane, mis nüüd välja tuli, on "Point", mäletame "Prii lapse ilma" ja tihtilugu ka räägid kontsertidel armastusest ja väga sellistest märgilistest sõnadest. Miks see muusikale vajalik on?

Tõesti, see viimane plaat ongi meie filosoofilise triloogia viimane osa. "Prii lapse ilm" räägib sellisest maailmast, kus inimene elab vabana kui laps ja see on tegelikult tõeline maailm. Järgmine oli plaat "Kes Sa Oled", kus me arutlesime selle üle, et kes sa inimene oled, kas suudad prii lapse ilma leida? Ja nüüd on siis selle triloogia viimane osa, "Point", mis võtab selle triloogia kokku. Aga jällegi, milles see point on – sellest ma räägingi kontsertidel. Ma arvan et see on väga oluline.

Kui me teeme kontserti, siis oma osa on selles jutul, oma osa on sellel muusikal, oma osa on sellel visuaalil, oma osa on sellel sünergial – kõik kokku teebki selle, mis on point ja point on inglise keeles punkt ja mulle meeldib selline filosoofiline mõte, et inimene on justkui tähelepanupunkt universumis.

Kuivõrd sa publikut ka silmas pead oma muusikas? Kas sa kirjutad või lood niimoodi, et publikul oleks hea olla?

Minu veendumus on selline, et kui artist ronib lavale, siis peab ta sinna minema selleks, et teha inimestele head, et see inimesi puudutaks, et see muudaks kuidagi maailma paremaks, mitte enda eksponeerimiseks. Ma niiviisi ei oska, et istud ja kirjutad lugu ja mõtled, et ahhaa, aga mis see mees seal kolmandas reas hakkab mõtlema. Seda kindlasti mitte. Kõigepealt sünnib mõte, siis lugu jne. Aga publikut silmas pidades ma üritan laval ennast taandada niipalju kui võimalik, mitte ennast eksponeerida, vaid seda, mida me teeme.

Aga kui muusika on vahel sind ennast puudutanud samamoodi nagu sa loodad, et sinu muusika puudutab inimesi, mis siis on sinuga juhtunud pärast seda, kui see puudutus on ära olnud?

No vaata, just täpselt, et kas see on emotsionaalne tasand, vaimne tasand, ma arvan, et need on väga erinevad tasandid, eksole. Ma ei oska seda analüüsida, võib-olla peaks klemmid külge panema endale ja siis kuulama head muusikat.

Aga kui sa selle matsu kätte saad, kas sa tahad pärast ise muusikat luua või minna mõtlema kusagile? Mis juhtub siis sinuga?

Oleneb. Ükskord sain väga konkreetse laksu, kui ma kuulasin meie elava klassiku Arvo Pärdi "Für Alinat" – kuulasin ükskord, kuulasin teist korda ja siis kuulasin kuu aega järjest peaaegu iga päev. Ja ma tean, et see on paljude jaoks juba banaalne tänapäev, "Für Alina", me kõik teame – ma sain sellise šoki ühel hetkel, aastal 2008, et ma ei saanud pool aastat isegi pilli kätte võtta. Ma sain aru, et see on täiesti mõttetu, et kõik on juba tehtud. Arvo Pärt tegi selle loo ja rohkem ei ole vaja. No siis pärast seda läks aeg edasi ja siis sa kuulad ansamblit Queen ja ta puudutab sind teisiti.

Oled sa rahul selle ruumi ja selle kohaga või see on selline hädapärane lahendus, et Tartus võib-olla muud ruumi ei ole? Või on see ideaalne jazziklubi?

See on optimaalne koht ja mitte ainult Tartu jaoks. Kui Euroopas ringi sõita ja vaadata, kus jazziklubid asuvad, siis nii mõnigi suurlinn võib olla niimoodi, et Tartus on isegi parem mõnes mõttes.

Aga suuremat lava ei tahaks?

Jah, kui ma ise oma plaati esitlesin, muide mitte jazziklubis – see ei ole see muusika – vaid ikka Vanemuise kontserdimajas. Ja teine, kus saab, on Tartu Uus Teater. Aga jazzi, otseses mõttes jazzi, on hea mängida ikkagi siin.

Tartus on ooper ka ja kontserdimaja ja mängitakse klassikalist muusikat, mängitakse igasugust muusikat. Kui rikas Tartu muusikaelu on, kas ta on piisavalt rikas?

Tartu on kultuuriga täidetud nii hästi, et on väga raske ennustada, kui sa teed mõnikord kontserdi näiteks siin jazziklubis, et mis siis juhtub, et tuleb täismaja või ei tule. Konkureerivaid üritusi on niivõrd palju.

Vanemuises tuleb praegu Bizet´ ooper "Carmen" välja, kas see sündmus ka kuidagi sinu tähelepanu köidab?

Ütlen ausalt, ei.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Saal BiennaalSaal Biennaal
Galerii. SAAL Biennaal läks Linnahalli taha

Nädala lõpuni kestval rahvusvahelise etenduskunstide festivalil SAAL Biennaal etendus eile, 22. augustil Rima Najdi“Think Much. Cry Much.” Seekord on kavas mitu lavastust, mis on väliselt installatiivse iseloomuga, aga siiski vormistatud etendusena. Najdi oma on üks neist ja seda saab kogeda veel täna, homme ja laupäeval.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.