Startis seitsmes kirjandusfestival HeadRead
Kolmapäeval algas seitsmendat korda toimuv rahvusvaheline kirjandusfestival HeadRead, mille raames tulevad Eestisse mitmed tuntud tegijad. Kirjandusfestivalil esineb tänavu ligi 30 välismaist kirjanikku ning 80 kodumaist kirjandus- ja kultuuritegelast.
Lisaks kohtumistele kirjanikega on festivali programmis kirjanduslikud aruteluringid, töötoad, luule- ja proosavõistulugemine, kirjanduslikud jalutuskäigud, traditsiooniline luulemissa ning kirjandusega seotud teatrisündmused.
Teiste seas osaleb HeadRead festivalil tuntud Kanada kirjanik, luuletaja ja keskkonnaaktivist Margaret Atwood, kelle teoseid on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde. Samuti tuleb Tallinna Iisraeli tuntuim kirjanik David Grossman, kelle kriitiline hoiak Iisraeli Palestiina poliitika suhtes on temast kodumaal omamoodi tabuteema teinud. Festivali raames külastab Tallinna ka tuntud Vene näitekirjanik Edvard Radzinski ning Põhjamaise krimikirjanduse esindajad Alexander ja Alexandra Coelho Ahndoril, keda üheskoos tuntakse kirjanikunime all Lars Kepler, vahendasid ERR-i teleuudised ja "Aktuaalne kaamera".
Festivalilt ei puudu ka Eesti kirjanikud. Nii kõnelevad oma loomingust Andrei Ivanov, Arvo Valton, Jelena Skulskaja, Paul-Eerik Rummo jpt. Kõik festivali sündmused, välja arvatud luulemissa Niguliste kirikus, on tasuta.
HeadRead algas luulelugemistega Tallinna kohvikutes, päeva lõpetab Mart Juure luuledisko. Nelja päeva sisse mahub kohtumisi kirjanikega, seminare ja erikavu nii lastele kui ka noortele. Kirjandusfestivali eestvedaja Krista Kaera sõnul on kirjandusfestivali maine aasta aastalt tõusnud ja mainekad kirjanikud on nõus siia tulema.
"Tundub jah, et nüüd seitsmendal aastal on hakatud tähele panema, ka Lätis ja Soomes. Atwoodi turnee puhul tulevad paljud Eestisse," ütles Kaer.
Tänapäeva vene kirjandust esindab ka Marusja Klimova, kelle romaan "Siniveri" ilmus äsja Loomingu Raamatukogus.
"See romaan on väga oskuslikult kirjutatud. Jutustab boheemide elust 1980. aastate lõpus läbi ühise mälu. Teisalt selle romaani struktuur, kuidas autor mõtles välja maski ja tegi sellest autorinime," ütles kirjanik Igor Kotjuh.
Yrsa Sigurðardóttir on üks tänapäeva menukamaid islandi kirjanikke, kes on lastekirjandusest siirdunud krimi- ja horrrorižanri. Ühiseks motiiviks on headus ja see, et halvad teod tulevad tegija juurde tagasi. Kirjaniku sõnul on lastele hoopis raskem kirjutada.
"Lastele kirjutasin rohkem naljajutte, lugejatele vanuses 7-12. See oli hoopis raskem, hoopis keerukam on olla naljakas kui hirmutada, sest huumor käib väga peent niiti pidi," selgitas Sigurðardóttir
Reeglina on siia kutsutud kirjanike teoseid tõlgitud juba ka eesti keelde. Samas on festivalil võimlus enda jaoks avastada ka uusi nimesid, nagu Iraani päritolu Hollandi kirjanik Kader Abdollah, kes kirjutab praegu väga päevakohasel pagulasteemal.
Festival kestab pühapäevani. Festivali põhilised toimumiskohad on Kirjanike Maja, Kloostri Ait, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinna Keskraamatukogu ning esimest korda ka Vene Teater. Sündmusi toimub aga üle terve Tallinna - kirikus, muuseumis, kohvikutes, koolides, linnaosade tänavatel ja hoovides.
ERR kultuuriportaal kannab mitmeid festivali sündmusi üle.
Toimetaja: Rutt Ernits, Maarja Roon