Startis seitsmes kirjandusfestival HeadRead ({{commentsTotal}})

{{1432704124000 | amCalendar}}

Kolmapäeval algas seitsmendat korda toimuv rahvusvaheline kirjandusfestival HeadRead, mille raames tulevad Eestisse mitmed tuntud tegijad. Kirjandusfestivalil esineb tänavu ligi 30 välismaist kirjanikku ning 80 kodumaist kirjandus- ja kultuuritegelast.

Lisaks kohtumistele kirjanikega on festivali programmis kirjanduslikud aruteluringid, töötoad, luule- ja proosavõistulugemine, kirjanduslikud jalutuskäigud, traditsiooniline luulemissa ning kirjandusega seotud teatrisündmused.

Teiste seas osaleb HeadRead festivalil tuntud Kanada kirjanik, luuletaja ja keskkonnaaktivist Margaret Atwood, kelle teoseid on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde. Samuti tuleb Tallinna Iisraeli tuntuim kirjanik David Grossman, kelle kriitiline hoiak Iisraeli Palestiina poliitika suhtes on temast kodumaal omamoodi tabuteema teinud. Festivali raames külastab Tallinna ka tuntud Vene näitekirjanik Edvard Radzinski ning Põhjamaise krimikirjanduse esindajad Alexander ja Alexandra Coelho Ahndoril, keda üheskoos tuntakse kirjanikunime all Lars Kepler, vahendasid ERR-i teleuudised ja "Aktuaalne kaamera".

Festivalilt ei puudu ka Eesti kirjanikud. Nii kõnelevad oma loomingust Andrei Ivanov, Arvo Valton, Jelena Skulskaja, Paul-Eerik Rummo jpt. Kõik festivali sündmused, välja arvatud luulemissa Niguliste kirikus, on tasuta.

HeadRead algas luulelugemistega Tallinna kohvikutes, päeva lõpetab Mart Juure luuledisko. Nelja päeva sisse mahub kohtumisi kirjanikega, seminare ja erikavu nii lastele kui ka noortele. Kirjandusfestivali eestvedaja Krista Kaera sõnul on kirjandusfestivali maine aasta aastalt tõusnud ja mainekad kirjanikud on nõus siia tulema.

"Tundub jah, et nüüd seitsmendal aastal on hakatud tähele panema, ka Lätis ja Soomes. Atwoodi turnee puhul tulevad paljud Eestisse," ütles Kaer.

Tänapäeva vene kirjandust esindab ka Marusja Klimova, kelle romaan "Siniveri" ilmus äsja Loomingu Raamatukogus.

"See romaan on väga oskuslikult kirjutatud. Jutustab boheemide elust 1980. aastate lõpus läbi ühise mälu. Teisalt selle romaani struktuur, kuidas autor mõtles välja maski ja tegi sellest autorinime," ütles kirjanik Igor Kotjuh.

Yrsa Sigurðardóttir on üks tänapäeva menukamaid islandi kirjanikke, kes on lastekirjandusest siirdunud krimi- ja horrrorižanri. Ühiseks motiiviks on headus ja see, et halvad teod tulevad tegija juurde tagasi. Kirjaniku sõnul on lastele hoopis raskem kirjutada.

"Lastele kirjutasin rohkem naljajutte, lugejatele vanuses 7-12. See oli hoopis raskem, hoopis keerukam on olla naljakas kui hirmutada, sest huumor käib väga peent niiti pidi," selgitas Sigurðardóttir

Reeglina on siia kutsutud kirjanike teoseid tõlgitud juba ka eesti keelde. Samas on festivalil võimlus enda jaoks avastada ka uusi nimesid, nagu Iraani päritolu Hollandi kirjanik Kader Abdollah, kes kirjutab praegu väga päevakohasel pagulasteemal.

Festival kestab pühapäevani. Festivali põhilised toimumiskohad on Kirjanike Maja, Kloostri Ait, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinna Keskraamatukogu ning esimest korda ka Vene Teater. Sündmusi toimub aga üle terve Tallinna - kirikus, muuseumis, kohvikutes, koolides, linnaosade tänavatel ja hoovides.

ERR kultuuriportaal kannab mitmeid festivali sündmusi üle.

Toimetaja: Rutt Ernits, Maarja Roon



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: