Homsest on näha Tõnis Saadoja vaikelud klaveriga ({{commentsTotal}})

{{1434607504000 | amCalendar}}
Etüüdid klaverile ja lõuendile
Etüüdid klaverile ja lõuendile Autor/allikas: fragment maalist

Alates 19. juunist on Tartmusis avatud kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Etüüdid klaverile ja lõuendile“. Näituse eesmärk on tutvustada kohalikule ja Tartut külastavale publikule Eesti kaasaegse maalikunsti üht olulisemat ja omanäolisemat autorit, teatab Tartmus. 

"Etüüdid klaverile ja lõuendile" Tartmusis on monokroomselt maalitud vaikelude seeria, mis portreteerib lähivaates mustal peegelpinnal pildistatud esemeid ja kooslusi ning otsib tasakaalu maalikunsti ja fotograafia mänguliste, literatuursete ning vormiliste impulsside vahel. Musta klaveri peegelpind ja vaade klaveri mustade ning valgete klahvide reale jäi Saadoja kunagi kummitama kui potentsiaalne lähtekoht sadade hallide toonide varieerimiseks nii kujutavas kui kujundlikus mõttes. Kunstniku sõnul on teda alati motiveerinud uued, veel proovimata esteetilised eripärad ja lahendused, mis lähtuvad tihti kindlat tüüpi fotograafiast ning mille dialoog maalivahenditega loob talle uue kogemuse.

Näitust saadab kataloog, milles on eksponeeritud maaliseeria tagamaid avav tekst, intervjuu kunstnikuga ning illustreeriv pildimaterjal. Kataloogi on koostanud Hanna-Liis Kont ja Tõnis Saadoja, graafiline disain AKU, fotode autor Stanislav Stepaško, inglise keelde tõlkinud Peeter Talvistu, toimetanud Mari Tuuling ja Paul Emmet. Trükis on eesti ja inglise keeles.

Näituse ajal toimuvad muuseumis suvised linnalaagrid, mille raames avastatakse maalikunsti põnevat maailma nii näitusesaalides kui töötoas. Laagrisse on osalema oodatud 7–13-aastased koolilapsed. Juhendamine toimub eesti ja vene keeles. Samuti toimuvad näitusel giidituurid kõigile huvilistele. Lisainfo ja registreerimine kristel@tartmus.ee.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: