Valner Valme soovitas viit muusikafestivali ({{commentsTotal}})

Siinse kultuuriportaali vastutav toimetaja Valner Valme tõi tänahommikuses "Terevisioonis" saabuvast festivalihooajast välja viis soovitust.

Schilling 4. juulil Kilingi-Nõmme Suveaias.

"Schilling on kujunenud sellisest väiksema ringkonna indiefestivalist koguperesündmuseks. Selline matka- ja telkimissündmus, kuhu minnakse lastega. Oleks seal aasta ringi selline, oleks see turismiskeskus. Aga kuna öömaju pole piisavalt ühe festivali jaoks, siis ikkagi telkimisplats on põhiline. Peaking Lights on sel aastal vast kõige šefim nimi – USA-st pärit dub-vundamendil põhinev elektrooniline muusika, üsnagi hüpnootilise iseloomuga. Kui öeldakse hüpnootiline, siis mõeldakse võib-olla midagi hämarat, mis mässib sind oma võrku, aga see on vastupidi, hästi helge muusika. On veel indiemaid nimesid välismaalt, aga olulised nimed ka Eestist nagu Vaiko Eplik ja Eliit või Chungin ja St Cheatersburg," sõnas Valme.

Viljandi vanamuusika festival 7. – 12. juulini Viljandis.

"Kellele Viljandi folk on liiga massiivne, aga traditsioonidega muusika meeldib, siis Viljandi vanamuusika festival on täpselt õige koht. See ei ole ka traditsiooniline klassikafestival. Kõik vanamuusika ei ole klassika, osa oli omal ajal praeguses mõistes indie või mingi nišimuusika. Seal on ikkagi kammerlik muusika. Enamasti kantakse seal ette mitte klassikalisi hitte, vaid ajastumuusikat. Kui tihti klassikafestivalid üritavad ennast kontseptsiooni või taasesituse kaudu tänapäeva inimesele lähemale tuua, siis nemad on täitsa ausalt vana muusika, viivad sind teise ajastusse. Viljandi poisina, kui käisin väiksena kirikus orelikontserditel või Hortus Musicuse kontserditel, siis oli Viljandi vanamuusika laividel ääretult hea hõng."

Kultuuritolm 10.-11. juuli Tallinnas Telliskivi loomelinnakus.

"Reklaame ja avalikku teavet veel väga väljas ei ole, aga ma tean, et seal on endiselt ääretult multikulti ja interdistsiplinaarne värk. Neil on alati olnud muusika kõrval tähtsal kohal ka etenduskunst, kunsti- ja kirjandussündmused, luule lugemine. Seekord etendatakse dadaistlikku luulerobotit, kuhu pannakse tekstid sisse oma elu elama. Jaapanist tuleb perfomance Maria Jiku 888. See nimi võib-olla ei ütle midagi, aga küll ta näitab siis. Muidugi on seal alati hästi tähenduslikud nimed ka Eesti muusikast. Vennaskond teeb näiteks "Ltn. Schmidt'i poegade" eriakava, Marten Kuningas tuleb uue bändiga Miljardid ja Rebel Angel – võrdlemisi uus punkdisko bänd."

Augustibluus 31. juuli kuni 1. august Haapsalus.

"Markantse väikelinnafestivalina võiks ta tuua musternäidiseks. Korraldus, kogu atmosfäär on ülimalt kõrgel tasemel. See on festival, mida ei kujutaks hästi mujal linnas ette. Tugevalt seotud koha vaimuga. Esinejad on seal ka alati nimekad. Seekord on peaesineja Eric Claptoniga koos kitarri mänginud Andy Fairweather Low. Võiks arvata, et on ju vanade, karuste meeste muusika see bluus, torisevad habemesse ja mikrofoni ja vahepeal muigavad sardooniliselt, aga seal on ikkagi ka noori tegijaid."

Kukemuru Ambient Festival 7.-9. augustini Türi vallas, Pähklimäel

"Seal on äärmiselt mainekad, maailma moodsa muusika ajaloos tähenduslikud nimed, mis võib-olla igapäevamuusika kuulajale ei ole kõnekad. Chris Watson on Cabaret Voltaire´i asutajaliige ja nii bändis kui ka hiljem on ta tuntuks saanud field recording´uga – põhimõtteliselt väljas lindistamine ja siis naturaalsete linnast või loodusmaastikelt pärit kõlade ehitamine elektroonilise muusika struktuuridesse. Teine nimi on Ultramarine, kes on hiljem, 90ndatel ja nullindatel tuntuks saanud folktroonikale alusepanijatena põhimõtteliselt. Kuigi nad ise otseselt folki ei teinud, aga nende muusika koosneb dub´ist, teknost ja päris nakkavatest popmeloodiatest."

Toimetaja: Madis Järvekülg



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: