Madis Järvekülje plaadisoovitused: 2015 esimese poolaasta lemmikalbumid ({{commentsTotal}})

Natalie Prass
Natalie Prass Autor/allikas: Facebook

Väike varasuvine vahekokkuvõte aasta säravaimatest plaatidest. Suverõõmudeks ehk liig depressiivne, aga mis seal ikka.

Kümme albumit suvalises järjekorras.

Mount Eerie "Sauna" (P.W. Elverum & Sun)

Lo-fi kohtub tumeda drone´i, ingellike naisvokaalide, mürakitarridega ja ei olegi enam nii lo-fi. Mount Eerie, produtsent Phil Elverum ise, soiub pooljuhuslikult ja pingeta lüürikat kogu selle hämaruse peale. Raske album kuulamiseks, aga haagib end mingil hetkel lootusetult kinni. Emotsionaalsuselt meenutab natuke These New Puritansi viimast "Field of Reeds". Imeilusad meloodiad.

 

Trupa Trupa "Headache" (Blue Tapes & X-Ray Records)

Poola bändi materjal mitmekülgse Suurbritannia leibeli alt. Raevukad kitarrid, aga tundlikud harmoonilised liikumised. Vokaalilt veidi Pavement või kodune Honey Power. Üks lugu oleks aga nagu Argo Vals Bandi lugu. Tempo varieerub pidevalt ja meeleolu kõigub mõnusalt ängist mesisuseni.

 

Lakker "Tundra" (R&S)

Kummituslikud vokaalsämplid, rituaalsus, sissepoole suunatud õõtsumismuusika. Autorielektroonika, veits Andy Stott. Kahe-kolme stiilinimetusega kirjeldamatu... Peamiselt ikkagi tekno pluss noise.

 

Elvis Depressedly "New Alhambra" (Orchid Tapes / Run for Cover)

Rahulik ja lühike mõtlemisalbum. Mitte midagi uut, aga maitsekalt, peenetundeliselt rütmistatud singer-songwriter tüüpi materjal. Lihtsalt väga hea klassikaline songwriting, mida kaasajal ei olegi nii lihtne leida.

 

Natalie Prass "Natalie Prass" (Spacebomb)

 

Kuulsate lauljannadega taustalauljana tuuritanud Natalie Prassi debüüt soololauljana. Suurepärased orkestreeringud ja naivistlik, pretensioonitu vokaal... Loe Siim Boikovi arvustust.

 

Cankun "Only The Sun Is Full Of Gold" (Hands In The Dark)

Abstraktne, võib-olla ka psühhedeelne, kohatise tantsuelemendiga hüpnagoogiline kulgemine. Marginaalia, mis ikkagi Spotify´st kättesaadav.

 

James Pants "Savage" (Stones Throw)

Veel sel aastal Eestis käinud veidrik, multiinstrumentalist, lühivormide meister ilmutab end üle nelja aasta. Keskmine loo pikkus tugevalt alla kahe minuti. Parimad elemendid 80-ndate popmuusikast valehäbita keskpõrandale kokku.

 

Colleen "Captain Of None" (Thrill Jockey)

Tänapäeva renessanss. Dub´i rütmika, minimalistlik efektipedaalidest läbilastud keelpillide näppimine. Meditatiivne iseloom, paitav vokaal, õhulised liikumised, piiratud biidid.

 

Levon Vincent "Levon Vincent" (Novel Sound)


Nii saabki üheülbalisele tantsumuusika iseloomule mitmekülgselt läheneda. Massiivne hausi biidile rajatud hõllandusliku olemusega eepiline kummardus-teos, arvestades kõiki kaasaegse elektroonilise muusika vooge. Põnevam osa jääb eepose teise poolde.

Colin Stetson / Sarah Neufeld "Never Were The Way She Was" (Constellation)

Arcade Fire´i ja Bon Iveri saksofonist Colin Stetson võttis kampa samuti Arcade Fire´iga tuuritava viiulimängija Sarah Neufeldi ja sündis modifitseeritud kordustel põhinev, helilt kitsas, aga mõttelt sügav-sõge muinasjutumaa. Duole sekundeerivad elektroonilised vinjetid. Kohati ähvardav, paiguti põske silitav. Jõle pingestatud avangard.



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: