Arvustus. Jaakko Eino Kalevi ihana ilupopp ({{commentsTotal}})

Jaakko Eino Kalevi
Jaakko Eino Kalevi Autor/allikas: Facebook

Uus plaat
Jaakko Eino Kalevi
"Jaakko Eino Kalevi" (Weird World)
7/10

Jyväskyläst pärit multiinstrumentalist Jaakko Eino Kalevi võlus esmakordselt oma EP-kogumikuga "Dreamzone" 2013. aastal. Olin siis äsja teinud läbi Ariel Pinki Haunted Graffiti laine ning viibinud nende "Mature Themes’i" mullis nii kaua, et tuli hakata otsima midagi sarnaselt nõiduvat. Teiste kõrval sai Jaakko Eino Kalevi minikogumik just üheks võõrandavaks imevahendiks. Sellel leiduv helge ja eskapistlik süntpop võttis terve nelja loo vältel eri ilmeid. Iga lugu omakorda arenes ja teisenes nii, et lummus püsis algakordist lõpuni. Sama toimub uuel kauamängival.

Mis on Soomes peamiselt metali ning hip-hopi otsas kasvanud naabripoisil Jaakko Einol ja Arielil ühist? Välimuselt kaunistab mõlemat õlgadeni maasikakarva juuksepahmakas. Ariel on maganud lausa Jaakko voodis, sest just Kalevi soojendas Helsingis LA popikuningat.

Üks ühisjoon on veel tähtsam. Sünt- ja indie-popi maailmas lasevad nii vanad kui uued tulijad sageli kaunite, juba toimivate kõlapiltide peal liugu. Võluv sündikäik, kaunis tinn-tinn kidraiil ning juba tahaks alternatiivpopi fännil sümpaatia seljaajust väljuda. Sellised lood on alternatiivse hiti mõõtu, aga üsna etteaimatavad või üritavad seda vältida liigsete lo-fi veiderdustega.

Kalevi kergelt psühhedeelse saundiga muusika on seevastu mitmekihiline, žanreid sulatav ja läbitunnetatud, ulatudes kõlailust kaugemale kuulajate sisekosmoste poole. Imagoloogias ja filosoofias erineb ta Ariel Pinkist. Helsingi trammijuhi ameti maha pannud Kalevi on nüüd jõudnud Berliini, kus sakslaste jaoks soome keeles unistavalt laulev pika patsiga mees on hip kraam. Värske album on justkui tema visiitkaart maailmale, mille esimeses loos "JEK" on ainsateks sõnadeks "minun nimeni on Jaakko Eino Kalevi".

Tema lüürika on khuul, kuid mitte iroonitsemise või veiderdamise pärast. Kalevi on eelkõige muhe. Tema prentensioonitu stiil ja platooniliselt esitatud maailmakurbus iseloomustab kenasti seda pappkarbi ja pulgakommi keskkonda, mis meid ümbritseb. Ei tea kui palju ta ise videote tegemisel sõna sai, aga need peegeldavad eriti õnnestunult plaadil leiduvat atmot ja kõla – kergelt tuhmunud ja elutu, samas mahe ja külluslik. Peen produktsioon ning glämmpopi hõng tõmbab Kalevi ligi, pingestab ning nakatab muusika uimerdavast loomust hoolimata.

Kaasvokalisti Suad Khalifaga esitatud palas "Deeper Shadows" (vaata alt videot ka) pannakse kokku kõlama justkui keskaegsest flöödimuusikast pärit meloodia, süntesaatorid ja nakatav gruuv. See on kindlasti albumi üks kummalisemaid aga kaasahaaravamaid näiteid. Lemmikuks osutub voolav ja sillerdav, kuid sisult mõrumagus “Double Talk”. Retrohõngulised sensuaalballaadid nagu "Don’t Ask Me Why" ja "Room" toovad esile Kalevi lembelisema poole, ilmestades teda kui stiiližonglööri. Tantsida saab plaadi järgi ka. Näiteks loos "Night at the Field" pakutakse kergelt kandvat diskorütmi.

Igatahes võiks siia tuua palju nimesid, kelle järgi saab Kalevi muusikas orienteeruda või millega maitseid ühildada, kuid aitab küll. Soomest tuleb igatahes ihana ilupoppi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
Eesti filmipäevad Ukrainas

Eesti draamafilmid panid ukrainlased nutma

7. – 11. detsembrini toimunud Eesti filmi päevad Ukraina pealinnas kinos "Kyiv" tõid saalid rahvast täis ning kohale tulnud autorid said ülimalt sooja vastuvõtu osaliseks. Suurimat huvi äratas publiku seas  musta huumoriga vürtsitatud Rainer Sarneti mängufilm "November".

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: