Jalmar Vabarna: uhke tunne on ühiskonnas erineda ({{commentsTotal}})

Jalmar Vabarna ja president Toomas Hendrik Ilves.
Jalmar Vabarna ja president Toomas Hendrik Ilves. Autor/allikas: Rene Suurkaev/Vabariigi Presidendi Kantselei

Tänavuse presidendi noore kultuuritegelase preemia sai noor folkmuusik Jalmar Vabarna, kes intervjuus kultuuriportaalile ütles end tundvat rikkana, kuna tal on oma keel, oma laulud ja rõivad. 

Jalmar, mis tunne teil oli, kui saite teate, et olete valitud presidendi noore kultuuritegelase preemia laureaadiks?

Väga hea tunne oli loomulikult. See on suur asi, tegemist ikkagi kultuurivaldkonna ülese preemiaga.

Olete öelnud sellise lause: "Meie nafta on meie värsid, mille on loonud meie esivanemad ja meie nafta ei saa kunagi otsa. Kutsun kõiki üles meie juuri austama ja hoidma.” Kas mäletate veel seda enda esimest naftat, mis mõjutas teid just folgirada valima?

Minu puurtorn on minu vanavanaema Anne Vabarna. Tema on meie rahvale värssides kõige suurema varanduse jätnud. Eks see folgirada võis minul juba enne mu sündi selge olla.

Teie tee sai alguse eelkõige bändist Zetod. Mis tunne oli hakata üsna noorena tegema bändi, kus lauldakse rockmuusika asemel hoopis Setomaa rahvalaule? Kas teismelisena ei olnud vahel sellist tunnet, et võiks parem rock`n roll'i teha?

Aga me ju teemegi rock’n roll'i. Lihtsalt meie viis ja sõnad ehk algmaterjal on rahvapärimus. Kõik, mis seal ümber on, on muu. Lisaks rockile kaldume tihti ka popmuusikasse ja vahel viskab isegi kerget heavy. See ongi see, mis Zetod huvitavaks teeb - kuidas on lahendatud ühe või teise rahvalaulu seadmine ja helikeel.

Enne Zetosid polnud folk noorte seas nii levinud kui praegu. Kas teil oli kunagi tunne, et teismelisena tehtud bänd võib veel popimana jõuda järgmisse kümnendisse?

Eks me ikka lootsime, et meie muusika inimestele meeldib. Kas see populaarseks osutub või mitte, sellele me otseselt ei mõelnud. Me tahtsime ikka lihtsalt ägedalt mängida ja lahedaid lugusid teha.

Pärast Zetosid, mis on kaksteist aastat hiljem ikka Eestis üks hinnatuimaid bände, on tekkinud teil natuke rohkem kui aasta eest bänd Trad.Attack!. Minu andmeil on Trad.Attack! kogunud kuulsust ka juba välimasmaal ja mitte ainult Euroopas. Olen ise selle grupi populaarsust kogenud: viies enda sõpru kontserdile, lahkuvad nad sealt plaadiga. Mis teeb Trad.Attack!ist sellise võimsa hooga peale lennanud bändi? Mis on selle põhjus, et ansambel kohe inimestele meeldima hakkab?

Trad.Attack! on folgimaastikul küllaltki veidra kõlapildiga bänd. Küllap see on üks võti meie eduloos, et lood kõlavad uut moodi. Meil oli üsna hea stardipunkt ja kogemused bändi tegemises, usun, et see aitas ka kiirele arengule palju kaasa.

Välismaal käib meil tihe elu tõepoolest. Meil on Saksamaal agent ja plaadifirma ning Madalmaades veel üks agent. Läinud aastaga oleme mänginud juba tosinas riigis, nende hulgas USA ja Malaisia.

Teil on tohutult bände: Curly Strings, Trad.Attack!, Zetod, Klapp, Vallatud Vestid, Viljandi Guitar Trio. Mis on neis bändides see üks joon, mis toob esile Eesti kultuuri eripärad?

Pärimuslikud lood. Kõigis neis bändides on kasutatud rohkemal või vähemal määral vanemaid või uuemaid rahvalaule ja pillilugusid. Isegi Vallatutes Vestides kõlavad mõned.

Te olete maininud, et oskate laulda vaid kolme nooti? Kui see saladus pole, siis millised on need noodid?

Hehee, hea küsimus. Need on toonika, teine aste ja madal seitsmes aste. Kui see midagi nüüd lugejale ütleb. Asi on selles, et seto laulude viisides on keskmiselt kolm-neli nooti ja kuna ma olen nendega üles kasvanud ja Zetodega üksteist aastat laulnud, siis põhimõtteliselt on mu väide tõsi. Naljakas osa on see, et mind peetakse Eestis ikka lauljaks, sageli kutsutakse isegi lauluvõistluste žüriisse. Samas, kui veenvalt neid kolme nooti laulda, siis miks mitte?!

Kes või mis on teinud teist sellise inimese, nagu te olete: noor inimene, keda on pärjatud selle eest, et ta hoiab üht kultuuri, millega on lähemalt seotud terves maailmas vaid 1,4 miljonit inimest?

Ma arvan, et minust on teinud sellise inimese keskkond, kus ma olen täisealiseks saamiseni elanud. Väike kogukond, kus kõik tunnevad kõiki. Setomaal, Värskas, kus ma kasvasin, on kultuuri kontsentratsioon näiteks pealinnaga võrreldes palju suurem ja kuna kõik on pigem traditsiooniline, siis on kõik ka aus ja kui see sind tabab, siis ongi vist hästi (naerab).

Minu andmetel olete ka juhendaja Viljandi Kultuuriakadeemias. Mis on see, mis teeb ühest inimesest folkmuusiku?

Ma olen nipet-näpet ikka õpetanud. Läinud aastal juhendasin pärimusmuusika õppekava esimese kursuse ansamblit, kuid nüüd teen sellest pisikese pausi, et oma muusikale keskenduda. Eks muusiku elu koosnebki õppimisest, mängimisest ja õpetamisest. Folkmuusiku elu juures on tõenäoline, et saad ka palju reisida, sest erinevad kultuurid pakuvad inimestele vägagi huvi.

Kuidas saaks iga inimene hoida ja jäädvustada meie Eesti pärandit?

Väga lihtsalt. Tuleb kuulata oma vanemaid ja jätta meelde tarkusi, mis neid elus edasi on viinud ja neid ka ise rakendada, vajadusel modifitseerida. Loomulikult on abiks ka meie pärimusmuusikute toetamine nende kuulamise näol. See annab muusikutele energiat ja motivatsiooni asjaga tegelda ja seda ikka ja jälle maailmaga jagada.

Mis tunne on kanda tiitlit "Seto" ja mis Setomaa inimesi kõige enam iseloomustab?

Kui Nõukogude Liidu ajal oli "seto" pigeb halvustav kultuuriline eripära, siis nüüd on asi absoluutselt vastupidi. Ma tunnen end rikkana. Mul on oma keel, oma laulud ja rõivad. See on uhke tunne, tunne erineda ja omada mingit teistlaadi väärtust ühiskonnas. Seto inimesi iseloomustab kõige enam julgus. Julgus leelotada ja kultuuri edasi kanda - kuid on ka palju setosid, kes seda tunnet veel otsivad. See tuleb ajaga, ma arvan.

Mis saab noore kultuuritegelase preemia 2015 saanud Jalmar Vabarnast umbes 30 aasta pärast?

Vanaisa (naerab).

Voldemar Panso on öelnud, et kõige algus on tahe. Milline on olnud teie tugevaim tahe elus ning kas olete selle tänaseks teostanud?

Minu suurim tahe elus on jõuda selleni, et ma ei peaks enam aktiivselt tööd tegema, vaid saaks jalad seinale visata ja puhata. Usun, et siis hakkab mu aju genereerima võimsaid asju. Aga see kõik on veel ees ja ma olen kannatlik.

Räägitakse, et eestlased on üks külm põhjamaa rahvas, kes töötab kõvasti ning seega ollakse ka veidi kurjad. Kas teate öelda mõnda repliiki meie rahvaluulest, mis aitaks eesti rahval ikka pead püsti hoida?

Elu on nagu lill, mida rohkem sitta, seda paremini õitseb!

Toimetaja: Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.