Mari Kartau: hangitud kunst räägib tulevastele põlvedele iseenda eest ({{commentsTotal}})

Valik seniteostatud kunstihankeid
Valik seniteostatud kunstihankeid Autor/allikas: kul.ee

Kunstihangete kritiseerimine või isegi nendest avalikult rääkimine pole ühelegi kunstifunktsionäärile, kes asjaga kuidagi seotud, meeltmööda. Kogu seadus on ju ellu kutsutud osalt ka selleks, et tugevdada kunsti positsiooni ühiskonnas. Ja kui keegi selle kallal viriseb, järelikult õõnestab alustalasid!

Ideaalis peaks asi toimima nii: asutused harjuvad ära, et kunst on avaliku ruumi loomulik osa ja ka loomulik rida ehituse eelarves. Avaliku ruumi kasutajad harjuvad sellega ära, et igal pool on kunst, ja hakkavad vaikselt ka ilma seaduse käsulaudade lõginata kunstisoetamise peale mõtlema. Kõik see pakub kunstnikele paremaid tingimusi loomiseks ja tihendab sidemeid publikuga – rahvas hakkab kunsti paremini mõistma ning kunsti sarnaselt muusika, filmi või kirjandusega kultuuri täieõiguslikuks osaks pidama.

Tartu Kunstnike Liidu algatatud poleemika hangete lähteülesannete sisu osas näitab ühte nõrka aspekti selles positiivses programmis ja ühtlasi seaduse rakendusmehhanismis. On olemas tellijaid, kes katsuvad leida viise, kuidas kunstihankeraha mitte mingil juhul kunsti peale kulutada, vaid tellida selle eest kunsti nime all mingi praktilist funktsiooni omav ehitise osa.

Ja pole ka ime – kus on seadus, seal on alati sellest kõrvalehiilijaid. Ja kui seadus puudutab valdkonda, mida traditsiooniliselt pole riigi tasandil reguleeritud, siis tundub selle protsendi kunsti eest väljakäimine nii mõnelegi asutusejuhile eriti ebaõiglane nõue.

Nagu näitab käesolevas vaidluses näitena väljatoodud hanke võidutöö, Merike Estna „Pikk laud“, aga ka mitmed teised protsendiseaduse tulemid, on probleem siiski olemas. Kujutava kunsti õitsengu väetamiseks mõeldud seadus on tootnud terve rea lahendusi, mis ei ole õieti ei kunst, disain ega arhitektuur, vaid midagi nende vahepealset. Kunsti jaoks liiga lihtsameelsed ja funktsionaalsed, disaini või arhitektuuri kohta jällegi epateerivalt ebapraktilised objektid on tasemelt väga kõikuvad.

Ja hangetes osalejad peavad tegelema asjadega, mida nad ei oska: maalikunstnik punnitab arhitektuuri teha ja arhitekt omakorda näiteks skulptuuri. See pole ilus ega õiglane. Kuna antud seadus käsitleb kujutava kunsti teoste tellimist, siis võikski selle juurde jääda ning mitte üritada samas potis mitut erinevat suppi keeta.

Tegelikult on see vastuolu juba seadusse sissegi kirjutatud: § 3 lõige 3 ütleb, et „tellitav kunstiteos peab olema [...] kujutava kunsti teos, [...] mis ei ole mõeldud hoone igapäevaste funktsioonide tagamiseks. Järgmises lõikes seisab aga: „Kunstiteose tellimise konkursil hinnatakse esitatud tööde esteetilisi, funktsionaalseid ja keskkonda mõjutavaid omadusi.“ Sellest vastuolust tulenevalt võivadki nii ametnikud kui žüriiliikmed iga keskpärase mööbelskulptuuri või stend-maali ilusaks ja vajalikuks rääkida.

Kuna avalikke ehitisi püsitatakse suhteliselt harva, võiks arvata, et konkursivõitjate seas troonivad meie kõige väljapaistvamad kujutavkunstnikud. Nii see aga pole. Vaadates senitoimunud hangete võitjaid, võib nimekirjas olenevalt vaataja kriitikameelest tuvastada kolmandiku, heal juhul poole ulatuses tõsiseid kujutavkunsti tegijaid. Ülejäänud on kindlasti suurepäraste administreerimisvõimetega ja igati kenad inimesed, aga kui me ei näe nende teoseid olulistel näitustel ega muuseumite kunstikogudes, miks me siis peaks eeldama, et nad hankekonkursil järsku šedöövritega välja tulevad?

Ministeerium ütleb, et tegelikult on kõik hästi. Eesti Kunstnike Liit, kes moodustab suure osa hangete žüriidest, vaikib. Kas pea liiva alla pistmine muudab probleemi olematuks?

Probleemidest vaikides kunsti positsiooni ühiskonnas siiski parandada ei saa. Karavan läheb edasi ja need hanketeosed jäävad meie avalikku ruumi väga pikaks ajaks, mõjutades inimeste arvamust märksa ulatuslikuma perioodi jooksul, kui seda on ühe artikli toimishetk.

Kunstiavalikkus, kunstnike liit ja ministeerium on teinud tubli töö, et taoline seadus ning ühtlasi avaliku ruumi kunst üldse tekiks. Ei maksa aga poolel teel loorberitele puhkama jääda ega võtta mingi aspekti kriitikat kui negatiivset hinnangut kogu asjale. Kuna taoline seadus on meie õigusruumis uus, siis ei ole selles midagi ebaloomulikku, kui nii akti ennast kui selle rakendamise viise veel natuke parandada. Ajaloolises perspektiivis vaadates võib selle kallal veel ka sada aastat rahumeeli nokitseda, et saavutada täiuslikkus. Sest kunst ja kultuur kestavad määratult kauem ja protsessid, mis neid kujundavad, ei lõpe kunagi.



Joel Sarakula bändJoel Sarakula bänd
Joel Sarakula: naer on minu emotsionaalne päästik

Kunsti- ja muusikafestivali TOLM '17 peaesineja Joel Sarakula jaoks on laulmine puhtfüüsiline tegevus, ta fännab itaallaste prillikultuuri ning paljastab intervjuus muu hulgas oma lemmikakordi. Aga vaadake, et te Sarakulat EKKMi laval naerma ei aja, sest neid hooge võib olla raske peatada.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")
Arvustus. Ämblikmees koob suve soojaks

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spiderman: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr, Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
9/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!