Võtikvere raamatuküla tunnustus läks Leena Kurvet-Käosaarele ({{commentsTotal}})

{{1439018169000 | amCalendar}}
Leena Kurvet-Käosaar
Leena Kurvet-Käosaar Autor/allikas: Tartu Ülikool

Peipsi lähedal Võtikvere külas peeti laupäeval 16. korda raamatuküla pidu. Esimest korda anti seal ühele kirjanikule, luuletajale või kirjandusuurijale üle Elise Rosalie Auna nimeline tunnustuskiri. Selle pälvis Leena Kurvet-Käosaar, kes on jäädvustanud unustusse vajuvat naiskirjandust ja mälu kirjanduse kaudu.

Võtikvere raamatuküla peetakse Eesti vanimaks kirjandusfestivaliks. Seda korraldab kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Sel aastal anti ühele kirjainimesele festivali raames esimest korda välja 1888-1890 Võtikveres elanud kirjanik Elise Rosalie Auna tunnustuskiri.

Kunstnik Lilli-Krõõt Repnau poolt kujundatud tunnustuskiri koos kunstniku graafilise lehega "Puud" anti Tartu Ülikooli dotsent Leena Kurvet-Käosaarele.

Tänavuse raamatuküla patrooniks oli Valdur Mikita ning festivali juhtlause "Lingvistiline koda: loodus meis ja meist looduses".

Peale Mikita esinesid Võtikvere kirjanduslikus vabaõhusalongis Aleksei Turovski, Olavi Ruitlane, Epp Petrone, Justin Petrone, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Janar Ala, Juku-Kalle Raid, Ivar Sild, Anneli Lamp, Lilli-Krõõt Repnau, Maili Liinev, Vahur Sepp (saatest Osoon), Tarmo Virki ning külalised Soomest: kirjanik Tuulia Matilainen, Marko Hautala.

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: