Arvustus. Lähme naistesse, Ekke! ({{commentsTotal}})

"Ekke Moor" Autor/allikas: Irina Mägi

A. Gailit “Ekke Moor”
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Iir Hermeliin
Muusikaline kujundaja: Ardo-Ran Varres
Mängivad lavakunstikateedri 27. lennu üliõpilased.
Esietendus 30. juulil Kuressaare Sadamaaidas.

Aare Toikka tulevastele näitlejatele seatud “Ekke Moor” algab kusagilt lava alt kostvate lapsehäältega, kes veerivad – ei, mitte unejuttu, vaid “Ekke Moori” ennast. Aga see võõritav “teater teatris” mäng kestab vaid hetke. Siis lüüakse luuk kinni. Lapsed tuttu. Ja Külapoiss (Markus Habakukk) hõikab: “Lähme naistesse, Ekke!” Selles Külapoisi ning Ekke (Karmo Nigula) minekus, kitarred käes ja heinapebred juustes, on nii ehedat nooruslikku kelmikust, et esiread kahisevad häbelik-ärevalt.

Foto: Irina Mägi

Toikka lavastus jätkab tema VAT Teatri viimaste aastate tööde joont, mida passib ehk iseloomustama sõnapaar "tummine minimalism". See on ühtaegu vaene, uhkete dekoratsioonide või eriefektideta, ent samas detailiderikas teater, mille keskmes on näitleja. Iga ese, kujunduselement, kostüümilahendus on hädavajalik ja mängitakse mitut pidi lahti.

Lava kohal rippuvatest ämbritest pudeneb puuder-lund ja kallab vett. Ämbris põleb laplaste lõke ja finaalis ehitab Ekke just raha täis ämbritest trooni, millele palub istuma oma ainsa ja igavese armastuse, Enekeni (Lauli Otsar).

Lummavalt lihtne, mänguline ning mõtestatud on kogu "Ekke Moori" lavakujundus (Iir Hermeliin), mille põhiosa moodustavad kümnete luukidega astmelised poodiumid. Luukidest ilmuvad ja sinna kaovad tegelased, sealt vilksatavad kraavihallide labidavarred. Kui vaja, markeerivad luugikaaned tegevuskohta või toetavad lugu sisuliselt. Näiteks teatristseenis, kus avatud luukidele on naelutatud hulk erinevaid jalavarje – justkui kostüümiladu! Samas toetab ja võimendab see kujund teksti, kus kõneks inimese käigud elumaanteel.

Üks pika elumaantee lugu Gailiti "Ekke" ju ongi. Ühe mehe eneseotsingute lugu, kus kohtumised ja kogemused ladestuvad üksteise peale nagu kolm ülestikku kuube Ekke seljas. Ikka edasi ja edasi, et lõpuks taibata – õnn ei oota Pärnu sillal, Pariisis või kusagil "mujal".

Lavastuse finaal on täpne, karge ja tihe. Ekke küsib piletit lõppjaama. Taamal ilmub (muidugi luugist!) rist. Ja siis on Ekke risti ees, koduküla surnuaial. Hetk hiljem kodutalus, kus ema Neenu (Liisa Saaremäel) endiselt käratseb ja sibulat haukab. Ja siis tuleb Eneken. Selles viimases pildis, Enekeni tagasihoitud pisarates, on laval korraga ehe armastus. See on teatris harukordne.

Enne seda on vaid armastuse miraažid. Paari graatsilise, aga vast liigagi teatraalse hüppega noort Ekket teelesaatev Eneken. Siis lihalik episood Pille-Riiniga (Liisa Saaremäel), kus Gailiti pisarat kiskuv orvukese monoloog kõlab vahekorra käigus. Ja edasi... Ekke kasvav aukartus päris armastuse ees. See mees ei murra süüta Eetsat (Saara Nüganeni vaevukuuldavalt sosistatud "jutlustaja... jutlustaja" on väga täpne ja karakterit avav detailileid). Või Eldat. Või lapi Lassit. Ekke pole (enam) Nipernaadi.

Foto: Irina Mägi

Tervikuna ei ole “Ekke Moor” küll veatu. Mitu teise vaatuse episoodi – kõrtsikaklus, kraavihallide pilt, põhjapõtrade mõõduvõtt – mõjuvad pikalt ja iseennast kordavalt. Pigem nagu etüüdid lavavõitluse eksamilt. Pateetiliseks kisuvad ka Isa Uutšö filosoofilised mõttearendused.

Samas, mõnd võtet võinuks vast läbivamaltki kasutada, näiteks noid väikeseid, otsekui möödaminnes tehtud "täna mängime Gailitit" vahepildikesi.

Igatahes on lavaka 27. lend "Ekke Mooriga" väärika märgi maha saanud. See on allahindluseta teater. Tõsi, noorte näitlejate keha- ja pillivaldamine tundus vähemalt selle lavastuse põhjal tugevam kui kõnetehnika.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Eesti kunstnik Katja Novitskova.
New Yorgis avati Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus

New Yorgis Manhattani lõunaosas Linnavalitsuse pargis avati eelmisel nädalal Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus - "Maa potentsiaal".

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.