Kujurid ja keraamikud esinevad Pärnus ({{commentsTotal}})

Jaak Soansi teos kujurite näitusel
Jaak Soansi teos kujurite näitusel Autor/allikas: Pärnu Uue Kunsti Muuseum

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab kuni oktoobri keskpaigani näha nii kujurite kui ka keraamikute aastanäitusi.

Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus
Kuraatorid Art Allmägi ja Jass Kaselaan
Kuni 18. oktoober 2015

Näituse eesmärgiks on eksponeerida töid, mis kõnetavad vaatajaid läbi skulpturaalse vormi või töid, mis tegelevad nö. vormiküsimustega. Seega võib öelda, et näitusel on esindatud eelkõige “klassikaline” skulptuur (“materjalist kuju postamendi otsas”). Eksponeeritud on nii uued, spetsiaalselt näituse tarbeks valminud tööd, kui ka vanemad, skulptorite tuntumad taiesed. Antud väljapanekuga on soov pakkuda vaheldust installatsioonile, videole, fotole – nö. moodsatele kunstimeediumitele. Ühtlasi annab klassikalisem lähenemine võimaluse kaasata huvitavaid, traditsioone austavaid vanema generatsiooni skulptoreid, samas pannes nooremaid tegema seda mida nad muidu ei tee.

Näitusel osalevad:
Toomas Altnurme, Marju Vaher, Aime Jürjo, Tauno Kangro, Edith Karlson, Tiiu Kirsipuu, Ellen Kolk, Georg Kotter, Ilme Kuld, Riho Kuld, Aime Kuulbusch, Leena Kuutma, Mari-LiisTammi, Airi Luik, Jaan Luik, Tõnu Maarand, Eneken Maripuu, Mare Mikof, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Tõnis Paberit, Hille Palm, Vergo Vernik, Irina Rätsep, Paul Rodgers, Anne Daniela Rodgers, Anne Rudanovski, Ahti Seppet, Gea Sibola-Hansen, Tõnu Smidt, Jaak Soans, Airike Taniloo, Endel Taniloo, Mati Karmin, Hannes Starkopf, Elo Liiv, Rait Pärg

 

Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus
„KLASSIKA JA KIIKSUGA“
Kuni 18. oktoober 2015

Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus keskendub vormimängudele. Kasutades põhiliselt klassikalist keraamikamaterjali - savi - loovad keraamikud improvisatsioone vormi teemal. Improvisatsiooni lähtepunktiks võivad olla nii klassikaline keraamika kui ka skulptuur, nii geomeetrilised kui antropomorfsed vormid ja nende süntees, kusjuures kunstnike eriliseks lemmikuks on variatsioonid inimpeale ja -näole.

Tööprotsess on siin kui põnev rännak, mille lähtepunkt on teada, aga see, kuhu välja jõutakse, võib olla täielik üllatus: alati erinev, mõjutatud nii konkreetsest kunstnikukäekirjast kui ka nö. aja vaimust. Näituse ajaline telg algab 1980-ndatest ja suundub aastasse 2015, olemata mitte niivõrd sirgjoon kui pigem spiraal, kus vanemate tööde vormikäsitlus tundub värske ja isegi uudsena ka tänapäeval.

Näitusel osalevad:
Haidi Ratas, Rave Puhm, Kärt Seppel, Merike Hallik, Ene Tapfer, Kadri Kivi, Pille Kaleviste, Annika Teder, Aigi Orav, Mare Vichmann, Katharina Aus, Eva Berg, Marget Tafel, Leo Rohlin, Kersti Karu, Lauri Kilusk, Kattri Taklaja, Anne Türn, Eero Kotli, Kadi Hektor, Heriette Nuusberg Tugi, Anu Soans, Naima Uustalu, Helle Videvik, Kauri Kallas, Kadri Jäätma, Külli Kõiv, Jarõna Ilo, Viive Väljaots, Urmas Bereczki, Haja Eist, Karin Kalman, Sergei Isupov, Leena Kuutma, Milvi Korela, Georg Bogatkin, Urmas Puhkan, Kersti Laanmaa, Jaana Kormašov, Evi Mardna .
Näituse kujundaja: Üla Koppel.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Pärnu Uue Kunsti Muuseum



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: