Hõimupäevad käivad täie auruga ({{commentsTotal}})

Ungari viiuldaja Erzsébet Mészáros
Ungari viiuldaja Erzsébet Mészáros Autor/allikas: László Perger

Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. Seekordsete Hõimupäevade põhiüritused on 12.–18. oktoobril. Eeskavas on filmi, muusikat, kirjandust, näitusi ning maitse-elamusi.

Hõimupäevade 2015 kava on SIIN.

Ungarlased hõimunädalal

Fotonäitus "Pilli kõnnib kõrtsiteeda" tutvustab Ungari rahvapille Ungari Etnograafiamuuseumi fotokogust. Avatud 15. novembrini Ungari Instituudis.

Elus ungarlased astuvad hõimupäevadel õles 17. oktoobrini. Külla tulevad jutuvestja András Berecz ja viiuldaja Erzsébet Mészáros. Toimub jutuõhtu Pärnu Muuseumis, loeng Viljandi Kultuuriakadeemias, tantsutuba Tartus ja Tallinnas. Kaastegevad jutuvestja Piret Päär ning viiuldaja Karoliina Kreintaal, Tallinnas õpetab tantse István Litkey. Täpne info ja ajakava siin.

Rahvusvaheline konverents "Soome-ugri (o)positsioon" keskendub Venemaal elavate soome-ugri rahvaste kodanikuühiskonnale. Kuidas kaitsta oma rahva huve, kui riigiametnikud leiavad, et seltsid tegutsevad riigivõimu vastu ja kodanikualgatusi püütakse igati kontrollida? Konverentsil osalevad Venemaa soome-ugri rahvaste kodanikuühiskonna aktivistid ja liidrid, ning maailmakongresside korraldajad, kes mõtisklevad soome-ugri rahvaste tuleviku üle. Ungarit esindab Budapesti ülikooli soome-ugri õppetooli dotsent Márta Csepregi. Vestlusi juhivad Oliver Loode ja Jaak Prozes. Konverents toimub Tallinnas kinos Artis 16. oktoobril algusega kell 13. Registreerimine on avatud kuni 14.10 siin.

Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.30 Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) rõdusaalis tutvustab Ungari kultuuri ja kirjandust Tartu Ülikooli lektor Boglárka Janurik. Kõik huvilised on oodatud. Üritus on tasuta.

Bea Palya ja Balázs Szokolay Dongó duo esineb 18. oktoobril kell 16 Vanemuine kontserdimajas. Kavas Ungari mustlas-, Balkani pärimus- ja maailmamuusika.

Hõimupäevade filmiüritused Tallinnas

Kolmapäeval 14. oktoobril kell 17.00 linastub kino Artis väikeses saalis valik soome-ugri lühifilme: dokumentaale, anima- ja lühimängufilme, mis esmakordselt olid Eestis ekraanil tänavu juunikuus Võrumaal soome-ugri filmifestivalil FUFF. Kolmapäevane programm Artises algab aga esilinastusega, näidatakse Kristo Viidingu ja Laura Kõivu eksperimentaalset dokumentaalfilmi „Kazõm report“, mille algmaterjal jäädvustati juba mõne aasta eest Kazõmi hantide juures. Kohal on filmi autorid.

Samal päeval kell 18.00 linastub BFMi kinos Supernova Arvo Iho „Karu süda“ (2001), kohal on Nikolai Baturini romaani ekraniseeringu autor Arvo Iho.

Neljapäeval, 15. oktoobril kell 17.00 linastuvad Artise väikeses saalis hantide karupeiede-teemalised filmid, näidatakse ungarlase György Holmy 2006. aastal tehtud dokumentaalfilmi „Karupeied“ ja Ago Ruusi ning Lennart Meri filmitud karupeiematerjali, mis jäädvustati omal ajal „Toorumi poegade“ võtete ajal, ja millest on nüüd kavas kokku panna uus pikk dokumentaalfilm. Toimub arutelu, mida juhivad Enn Säde ja Jaak Lõhmus.

Kinos Supernova esilinastub neljapäeval kell 17.00 BFMi vilistlase, Eesti mari Aleksei Aleksejevi uus dokumentaalfilm „Lõikuspüha“.

Reedel, 16. oktoobril kell 15.15 linastub Artise väikeses saalis Oleg Fessenko handikeelne mängufilm „Punane jää“ (2010), mis jutustab hantide vastuhakust nõukogude võimule 1930. aastatel.

Artise suures saalis linastub kell 17.00 1959. aastal valminud Soome-Vene ühismängufilm Sampo“ (lavastaja Aleksandr Ptushko). Filmi eel toimub kohtumine eesti näitlejanna Eve Kiviga, kes mängis „Sampos“ Annikki osa.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Ungari Instituut, Jaak Lõhmus, fennougria.ee



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: